Metsikute banaanide vili kaalub 30-80 grammi ja sisaldub rohkem kui sada kõvakestalist seemet. Kultuurbanaanide viljad on suuremad ega sisalda seemneid. Ka mõne loodusliku liigi viljad on söödavad. Pärast ainsa viljakobara valmimist taime maapealne osa sureb, sest on oma bioloogilise ülesande täitnud. Kuna kultuurbanaani viljades seemneid pole, paljundatakse neid risoomitükkide abil. Sordiaretus on läinud kahes suunas: Esiteks kasvatatakse dessertbanaane ehk puuviljabanaane, mis on natuke hapuka maitsega magusa ja mahlaka lihaga. Neid turustatakse ka Eestis. Süüakse pärast vilja kesta (banaanikoore) eraldamist. Suurem osa dessertbanaane süüakse värske puuviljana ja sellisena on banaan maailmaturu üks tähtsamaid kaubaartikleid. Väike osa dessertbanaanidest läheb kuivatamiseks, jahu tegemiseks või helveste valmistamiseks. Teiseks jahubanaanid ehk keedubanaanid. Need on väga tärkliserikkad ja sisaldavad peaaegu 40% süsivesikuid
, 2. ja 3. klassi. Miinimumsuurus (suurim ristiläbimõõt) apelsinidel 53 mm, mandariinidel 45 mm, sh. klementiinidel 35 mm, sidrunitel 45 mm (ekstra, 1. ja 2. klass) ja 42 mm (3. klass). 6.5.2. Banaan Banaan on üks tähtsamaid lõunavilju. Toodangu mahult ligilähedane tsitruselistele. Suurim tootja on Brasiilia, kuid olulise osa annavad Kesk-Ameerika nn. banaanivabariigid. Banaane on umbes 60 liiki ja kuni 400 sorti. Meile tuuakse sisse dessert- ehk puuviljabanaane, kuid tuntud on veel jahu-, kääbusbanaanid jt. Banaanid sisaldavad 20% suhkruid, põhiliselt sahharoosi, 2% tärklist, 1% valku, peaaegu kõiki vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente. Banaanid kasvavad kobaratena, mis võivad kaaluda kuni 50 kg ja sisaldada kuni 200 vilja. Banaanidel on võime järelvalmida. Nad koristatakse roheliselt ja hoitakse transportimisel temperatuuril 13...14°, mil järelvalmimine lakkab. Tarbimiskohtades
annaabi.ee 
