Multsimise eesmärgid: · Umbrohtumise ja mullakooriku tekke vältimine, · temperatuuri kõikumise vähendamine mullas (v.a. must kile) · mullaniiskuse parem säilitamine, · taimede varustamine orgaanilise väetisega (orgaaniliste multside puhul) · mulla mikroorganismide tegevuse intensiivistamine (orgaaniliste multside puhul) Kastmissüsteemid aianduses Voolikuga kastmine Vihmutamine Süsteem on kergesti teisaldatav.Vihmutamine on oluline võte öökülmakahjustuste vältimiseks puuviljaaedades. Ei sobi kultuuridele, mis on lehemädanikuõrnad. Tilkkastmine Tilkkastmisega antakse vett aeglaselt ja otse juurte süsteemi piirkonda, kasutades madalaid veesurveid ja väikest vee voolukiirust. Süsteem ise on suhteliselt kallis, enamasti ei tasu end ära üheaastaste kultuuride puhul. Piserdamine Altkastmine Koristusküpsus on puu- või köögivilja arengufaas, kuhu jõudnud aedvili on võimeline järelvalmima ja saavutama säilitusperioodi jooksul tarbimisküpsuse.
Laja Veeväli hinnangul on äärmiselt kuival suvel nii miinuseid kui ka plusse. Viimase hulka võib lugeda parema juurdepääsu kohtadele, kus see varem on olnud peaaegu võimatu. Kuivus teeb kahju puudele ja eriti annab see ennast tunda taimeaedades. Ka viimased käivad piirkondliku metsapatoloogi vaatluse ja kontrolli alla. Kuivus ja hilised kevadkülmad teevad suuremat kahju just noortele puukestele. Veevarude vähesus talveks vaevalt metsades tunda annab, kuid puuviljaaedades võib puude vastupanuvõimet külmale tunduvalt vähendada." Et säästa ja päästa meie praegu veel tavalist ning igapäevast nähtust metsa, peavad kõik inimesed andma oma panuse. Ei piisa vaid sellest, kui üks inimene endale teadustab, et metsa ei tohi maha raiuda, põlema panna või temaga muud ebaseaduslikku ning pikemas perspektiivis ka ebaotstarbekat ette võtta. Sellest peavad aru saama kõik inimesed.
. 2000. aastal oli lüpsikarjade osakaal 29%, mullu vaid 18%. Talupidajad on 2012 aastal muutunud eakamaks võrreldes 2000. aastaga: keskmine talupidaja on 51-aastane. Nooremad talupidajad kasvatavad sigu. Ka lüpsilehmi peavad alla 50 aastased. Talu on praeguse omaniku hallata olnud keskmiselt viimased 20 aastat. Iga kolmas maamajapidamises töötaja on naine. Kõige enam on naised seotud hobusekasvatamisega. Samuti töötab neid rohkem puuviljaaedades. 7.6 .Kultuurtaimede kasvatus Soome keskmise põllumajandusmaa suurus on 34 hektarit. Pildil 5. on näha, et põldudel kasvatatakse põhiliselt: Nisu ja Kartulit (kaardil rohekate täppidega ala), Heina ja Kaera (kollaselt märgitud alal) ja punaste triipudega alal piimakarja. Põhilised loomad põldudel on veised (piima saamiseks), vähem ka lambaid, kitsi ja teisi koduloomi. Tegeletakse ka kalapüügiga. Pilt 5. Põllukultuuride kasvatusalad Soomes 7.7. Loomakasvatus
Euroopat kuni 68° põhjalaiuseni ja Aasias segametsavööndit kuni 6163° põhjalaiuseni ning taiga lõunaosa, kohati ka steppe. Levila ulatub Suurbritanniast Sahhalini ja Koreani. Lõunas ulatub levila 40° lõunalaiuseni. Elupaikadena eelistab harilik rästik hea rohukasvuga segametsi, metsaservi, raiesmikke ja kinnikasvanud põlendikke. Tihti elutseb ta soodes ning järvede ja jõgede kallastel. Palju rästikuid võib elada kultuurmaastikel, näiteks juurvilja- ja puuviljaaedades, seda eeskätt toidu rohkuse tõttu, milleks on näiteks putukad ja konnad. Harvem kohtab harilikku rästikut kuivades männikutes, niitudel ja samblakuusikutes. Rästikud elavad peamiselt maapinnal, harva ronivad nad puudele ja põõsastele. Rästikust saadud õli kasutati rahvameditsiinis kurtuse raviks. Parim vastumürk rästikuhammustuse korral arvati olevat hammustuskohale sellesama rästiku õli määrimine. Sarnaselt inglastega uskusid ka mustlased, et rästikuhammustuse
annaabi.ee 
