Puit puit koosneb mitmetest liiikidest rakkudest ja nende kogumikest,mis on omavahel tihedalt ühendatud ja moodustavad puidumatoonilise elemendi. Rakkude kuju sõltub nende talitluse,ning ühesuguse ehituseg rakkud. Puidu keemilise töötlemisel lahutatakse ligniin(puhas tselluloos on puuvil) Ligniin-liimitaoline aine ,mis imab endasse vett seejuures paisudes. Kuivalt on ligniin tugevam,kui märjalt,see seletab miks on puit kuivalt tugevam kui niiskelt. Kui puu kasvab ebaühtlase reljeefiga aladel,näiteks kallastel või domineeriva tuulte mõju pirkondades on puu pidevas 1 suunse koormuse all ja tulemuseks on puidu rakuehituse muutused tüves moodustab ränipuit. Männil on omadus koguda vaiku teatud puu ossa seda nimetatakse tõrvaks.
8.Suhkru tootmisel esinevad etappid on Page 21 9.Tärklis leidub looduses väga levinult, eriti rikkalikult leidub seda seemnetes (rukis, nisu, riis, mais) ja mugulates (kartul) 10.Tselluloos on looduses levinuim polosahariid. Temast koosnevad taimerakkude kestad. Tsellulloos on kõige levinum orgaaniline aine. Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvil. Okaspuu puidus on seda umbes 50%. 11.Tärklise omdaused on reageerimine joodiga, mis võib moodustada joodi lahusega reageerides sinise värvuse, amüloosiga reageerides aga lillaka värvuse. 12.Tselluloosi omadused ontahkus, ning valge värv, see on kiuline aine. Tselluloosi kiu pikkus on kuni 50mm, Tselluloosil on kristalne struktuur. 13.Tärklise ja tselluloosi hüdrolüüsi tähtsus on värvainete saamine, nendest saab valmistada ka liimi. 14
misel kasutada nt stomacher-tehnikat, et vabastada pinnale kinnitunud mikroobid. Proove võib analüüsida eraldi või liitproovina. Siseelundite uurimisel võetakse tavaliselt proovid nii kudede pinnalt kui seest. Kuigi selline meetod on rümpade uurimiseks ideaalne, pole nende välispinnale lõigete tegemine alati töötleja poolt aktsepteeritav ning selle asemel kasutatakse puuteproovi ehk tampooniproovi tehnikaid. Tavaliselt kasutatakse selleks puuvil- last otsikuga pulgakesi ja steriilset raami, mis piiritleb soovitud proovivõtuala, näiteks 50 cm2. Lamba ja sea rümpadel tuleb proove võtta kahest või enamast punktist (kaasa arvatud reie- ja rinnapiirkond) ning veise rümpadel kolmest kohast (reie-, kubeme- ja kaelapiirkonnast). Edasine juhend proovide kogumiseks on dokumenteeritud ICMSF poolt (1986). Puuteproovide võtmise põhipuuduseks on see, et rümpade pinnal on baktereid suhteliselt vähe ja nad on jaotunud ebaühtla- selt
annaabi.ee 
