Peamiseks õpetajaks oli isa, kes andis saksa keelt, rehkendamist ja laulmist, muid aineid õpetasid peres kostil olevad koduõpetajad, kes aja jooksul vahetusid. Isa võttis asja väga tõsiselt ja käitus küllalt rangelt, asetades suurt rõhku eetilisele kasvatusele. Rakveresse päriskooli tuli minna 1915. a; seitse aastat hiljem, 1922. a. Kevadel lõpetas A. Kotli Viru maakonna Reaalgümnaasiumi. Kooliaastatel ei nöinud A. Kotli tuupimisega tõsist vaeva; talle olevat joonestamine ja puuvestmine hulga rohkem meeldinud. Ometi on lõputunnistusel enamik aineid märgitud heaga, mis tollal oli kõrgeim hinne. Nende hulka kuuluvad ka joonestamine, voolimine ja ilukiri ning seda vaatamata A. Kotli vasakukäelisusele. Paistab, et keeled istusid vähem, sest emakeel, vene ja ladina keel on rahuldavad. Gümnaasiumi lõpetades unistas A. Kotli skulptuuri õppimisest, kuid tugeva autoriteediga isa oli vastu. A
majanduselu eestvedajad.(Kalm 2015: ) Johan Kotli ettevõtmisel rajati kohalik põllumeeste selts. Põllumeeste seltsi vedamisel asutati 1909. aastal ka 1900. aastal asutati V-Maarja tuletõrje selts ja 1920. õpetajate selts.(Wikipedia 2015) Alghariduse sai Kotli kodus, kus tema õpetajaks oli isa. Aastal 1915 asus ta õppima Viru maakonna reaalgümnaasiumi, mille ta 1922. aastal lõpetas. Kooliajal jäid uued teadmised hästi külge, kuid õppimisest rohkem meeldis talle joonistamine ja puuvestmine. Aastal 1922 asus ta õppima kunstiühingu „Pallas“ kunstikoolis skulptuuri. Kuna isa oli vastu Kotli kunstiõpingutele, asus ta õppima neljaks aastaks Danzigi Vabalinna Tehnikaülikooli. Pärast lõpetamist oli ta 1928. aastani Danzigi ülikoolis professor Otto Kloeppeli assistent. Danzigist saabus Alar Kotli sünnikohta Väike-Maarjasse ja kohe telliti temalt juba esimene projekt, milleks oli Simuna seltsimaja
annaabi.ee 
