peale oma vabaduse eest võidelnud. Ma arvan, et eestlaste üheks kaotamise põhjuseks oli see, et eestlastel puudus ühistegevus ja polnud ühtset riiki. Iga maakond võitles enda eest ja teiste saatus neid ei huvitanud. Samuti olid maakondade vahelised sidemed nõrgad. Maakonnad ei aidanud üksteist materiaalselt ja häda tekkimisel keegi ei raatsinud appi tulla. Eestlaste ja vallutajate sõjaline tase oli erinev. Eestlaste sõjavagi koosnes tavalistest meestest, kellel puuudus eelnev sõjaline kogemus ja strateegline mõtlemine.Vallutajate sõdurid olid peamiselt rüütlid, kes olid elukutselised sõjamehed ja kellel oli sõjaline väljaõpe. Rüütlid kasutasid ka relvi ja sõjalist tehnikat, mis olid eestlastele veel tundmatud, ja mida nad ainult pärast sõda tundma õppisid. Eestlastel tuli võidelda mitte ühe, vaid mitme vaenlase vastu. Aastal 1208 jõudsid saksa ristisõdijad Ugandisse ning ristiusustasid selle maakonna
seda ümbritseval. 5 Modernistliku kirjanduse põhitunnused: Modernismis pole põhiliselt ühtegi kindlat tunnust. Kirjanikele on antud vabad käed, mis tähendab, et iga autor võis teha täpselt nii nagu ise tahtis. Järgiti arusaama, et ,,...teos on kirjaniku väljamõeldis, selle sisu ja vormi loob autor oma reeglite järgi"(Kirjandus realismist postmodernismini, lk 113). Modernistlikul tekstil puuudus sageli algus ja lõpp ja osade vahel puudus seos, mis tähendab, et lugeja ei pruugi neid alles enne lõppu avastada. Järjekord võis olla laiali paisatud. Iga autor üritas leida ainult endale mõeldud keelt. Kasutati palju liialdatud üksikasjalikkust, unenäolisi ja ulmelisi stiile. Samuti võisid olla stiilid segatud, mis tähendas, et üks teos võis sisaldada näiteks jutustavat, dokumentaalset stiili ja otsekõne kõike ühes.
Eelkõige nähti raadios uusi võimalusi hariduse ja kultuuri levitamises eriti neisse piirkondadesse, mis jäid keskustest kaugele. Uued võimalused avaldusidki aegruum mõõtmes lisaks geograafilisele levikule võimaldab raadio ka kohalolekuefekti ja osavõtuillusiooni. Hoolimata meediumi tehnilistest iseärasustest ei saanud raadio algusest peale oma võimalusi piisavalt ära kasutada, takistas eelkõige kogemuste, samuti raha puuudus. Raadio neljandal tegutsemisaastal jõudis Eestisse ülemaailmne majanduskriis, ms olukorda veelgi halvendas. Siiski tähendas raadio tulek uusi võimalusi ajakirjanduses. RH tekkimise tngimused said Eestis küpseks 1920. a keskpaigas. Ühelt poolt aitas kaasa tehnikaareng, teisalt rahvusvaheline tasand. 1926. a oli ringhääling jõudnud enamikku Euroopa riikidesse (erandiks Bulgaaria, Rumeenia, Kreeka, Island, Albaania ja Luksenburg)
annaabi.ee 
