Vastuargument Teooria kriitikas on öeldud, et ekslikult on ühest tõe tunnusest tõe definitsioon. Sest ka ekslikele ja vääradele uskumustele tuginev tegutsemine võib viia eduka tulemuseni. Selline kriitika ütleb, et uskumused töötavad sellepärast, et nad on tõesed, mitte ümberpööratult. On ka võidetud, et pragmatistlik tõeteooria teeb tõe meelevaldselt muudetavaks ning suhteliseks asjaks, millel puuudb kindel alus. Näide Pragmatistlikku arusaama tõest paistab jagavat näiteks apteeker filmist ,,Suvi" (Tallinfilm, 1976), kes Tootsi küsimusele, kas sissevõetud rohi polnud mitte punsliõli, vastas:"Mis see teie asi on! Peaasi, kui ta aitab. Jooge, mis Teile antakse ja uskuge, lootke ja armastage, siis saate kõigest ja kõige üle võimuse!" Filosoofid, kes pragmatistlikku tõeteooriat pooldavad Charles Sanders Peirce (1839-1914) William James (1842-1910) John Dewey (1859-1952)
Silbi kohustuslik koostisosa on vokaalne silbituum (silpi peab alati jääma täishäälik), lisaks võib silpi kuuluda konsonantne silbi algus ja samuti konsonantne silbi lõpp. Kui silp lõpeb vokaaliga, siis on silp lahtine, kui konsonandiga, siis kinnine. · Ühesilbiline saab olla vaid kolmandavälteline sõna. · Silbid on lühikesed lahtised (tuumaks lühike vokaal ja puuudb silbilõpp) ning pikad kinnised (silbilõpuga) või lahtised. 42. Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti? · Kõne rütmistatakse ja liigendatakse foneetiliselt kõnetaktideks, mille pikkus on 1-3 silpi. · Kõnetakt on kõne lõik, mille piires realiseeruvad prosoodilised üksused: rõhk ja välde. · Kõnetakt algab üldiselt rõhulise silbiga, kõnetakti teised silbid on rõhutud. · Pearõhk on tavaliselt 1
Kõne liigendamine Silp on kõne loomulik hääldusüksus ja kõige olulisem foneetiline osa. Silbi kohustuslik koostisosa on vokaalne silbituum (silpi peab alati jääma täishäälik), lisaks võib silpi kuuluda konsonantne silbi algus ja samuti konsonantne silbi lõpp. Kui silp lõpeb vokaaliga, siis on silp lahtine, kui konsonandiga, siis kinnine. Ühesilbiline saab olla vaid kolmandavälteline sõna. Silbid on lühikesed lahtised (tuumaks lühike vokaal ja puuudb silbilõpp) ning pikad kinnised (silbilõpuga) või lahtised. Kõne rütmistatakse ja liigendatakse foneetiliselt kõnetaktideks, mille pikkus on 1-3 silpi. Kõnetakt on kõne lõik, mille piires realiseeruvad prosoodilised üksused: rõhk ja välde. Kõnetaktiliigenduse määravad rõhu paigutus ja silbi pikkus. Kõnetakt algab üldiselt rõhulise silbiga, kõnetakti teised silbid on rõhutud. Pearõhk on tavaliselt 1. silbil, kaasrõhk 3., 5. jne silbil, paarisarvulised silbid on
annaabi.ee 
