o Haanja kõrgustiku keskosas ei saa olla ürgorgu, keskel on vaid org mis on kvaternaari setetega lõikunud · Veestik o Palju järvi Rõuge järved o Veelahkmeala Piusa, Pedetsi, Kokiva, Pärlijõgi, Iskna, Võhandu Jõgedel ülemjooksul suur lang · Asustus o Haja- ja sumbkülad o Haanja hõng nn Haanja miis o Puutööndus piipudest oreliteni · Meie kõrgustikud on üsnagi metsa kasvanud · Tuuljärv kõige kõrgemal asuv järv · Kliima o Kõige pikem lumikate 160-180 päeva, pigem 170 päeva. Kuu aega kauem on lumi maas Otepää kõrgustik · Kuhjeline saarkõrgustik · Aruküla ja Burtnieki lademe liivakivid o Olemas alupõhjaline kõrgendik (90-115) o Tartu-Otepää-Valga org, põhi 60 m allpool merepinda. Selle kohal Pühjajärve
101 Eesti puud ja põõsast metsas, pargis, aias. Tallinn, Varrak, 222 lk. Sibul, I. 2009. Väike puidualbum. Eesti metsaselts, Trt., 356 lk. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 49 Saarman, E., Veibri, U. 2006. Puiduteadus. Eesti metsaselts. Trt., Vali Press OÜ, 560 lk. Suuroja, M. 2007. Eesti hiiepuud. OÜ Geo Trail KS, 112 lk. Viires, A. 2000. Puud ja inimesed. Trt. Ilmamaa, 207 lk. Viires, A. 2006. Eesti rahvapärane puutööndus. Ajalooline ülevaade. Tln., Ilo, 295 lk. Vilbaste, G. 1993. Eesti taimenimetused. Eesti TA Emakeele Seltsi Toimetised nr. 20 (67). Tln, 706 lk. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 50
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
