vaatavatele inimestele tundub maailm palju ohtlikuma paigana, kui see tegelikult on nad ülehindavad kuritegevuse määra ja muutuvad võõraste suhtes väga umbusklikuks. Agressiivsuse keskkonnategurid Reas töödes on uuritud, kuidas keskkonnategurid võivad agressiivust suurendada või vähendada. Nii näitasid Donnerstein ja Wilson (1979), et inimesed muutuvad agressiivseks tõenäolisemalt mürarikkaks kui vaikses keskkonnas. Asjasse puutuvaks teguriks oli kontrolli määr, mida nad müra üle omasid või arvasid olevat: kui inimesed arvasid, et nad saavad müranivood kontrollida, tundus see neile vähem stressitekitavana ja nad reageerisid sellele vähem agressiivselt. Baron ja Bell näitasid 1975. aastal, et inimesed reageerivad provotseerimisele agressiivselt tõenäolisemalt kuumas keskkonnas kui jahedas; kuumas oli ka agressiivse eeskuju imiteerimine tõenäolisem
liigse munasöömise eest. Seoses sellega on mõned ameerika ja rootsi munatootjad püüdnud sööda abil vähendada munakollase kolesteroolisisaldust, kuid need püüdlused ei ole andnud loodetud tulemust. On ka selgunud, et uurijad ei ole ühel meelel munakolesterooli mõjust südame- ja veresoonkonnahaiguste põhjustajana. Seetõttu tulekski suhtuda toitlustusspetsialistide hoiatustesse teatud reservatsioonidega ja pidada neid vähemalt vaid osasse inimestesse puutuvaks. Letsitiin, mis on ka üks osa munakollase rasvast, kuulub tervisliku toitumise seisukohalt peamiselt kasulike rasvade hulka, sest selles on rohkem küllastumata ehk kasulikke rasvhappeid ja vähem küllastunud ehk kahjulikke rasvhappeid. Munakollase rasvas on A-, E-, K- ja D-vitamiine, sest need on kõik rasvas lahustuvad. Vitamiine on munakollases palju, eriti A-vitamiini. See on ka eriti hea raua- ja mineraalialliakas.