küsimustele: Mida ? Kes? Millal? Kuidas? Millega? Mis hinnaga? (Salla, 2007, lk 26) Kavandamise tulemusena sünnib projekti plaan, mille eesmärgiks on luua kõikehõlmav ülevaade projekti teostamisest. Projekti plaan on projekti sisu süstemaatiline ja loogiline esitus ning koosneb vajaminevaist sisenditest (tööpanus, tehnoloogia, raha, vahendid). Esitus peaks olema lakooniline, selge ja üheselt mõistetav, nii et ka projektiga varem mitte kokku puutunu saaks plaani põhjal projektist õige käsutuse. Projekti plaanil on eri kasutusfunktsioone. Plaan on juhtkomiteele otsuse tegemise põhi ja tugi; projektijuhile töö juhtimise vahend; juhtkomiteele ja projektijuhile projekti edenemise kontrolli põhi; arhiivimaterjal, mis jääb järgmiste projektide toeks ja taustinformatsiooniks; informeerimisevahend. Tavaliselt kasutatakse projekti plaani ka detailsema planeerimise põhjana projektide
meetodeid, olema: · ühtlustatud plaanimismeetodid (kuidas projekti käsitletakse); · plaanimistandardid (kuidas peaks olema vormistatud plaan ja selle üksikosad). Kui firmas on kehtestatud kindlad plaanimistandardid, peab projekti kavandamine sisaldama ülesannete, personali, tähtaegade, vahendite, kulude, kvaliteedi, kontrolli ja aruandluse planeerimist. Plaan peab olema esitatud konkreetselt ja üheselt mõistetavalt, nii et ka projektiga varem mitte kokku puutunu saaks kavandatust ülevaate. Projekti plaani kasutatakse sageli täpsema planeerimise põhjana projekti teostamisetapis. See võimaldab arvestada ka nende asjaolude ja muutustega, mida planeerimisel ette ei 22 nähtud. Hea projektiplaan ongi paindlik, seda saab muuta vastavalt projekti keskkonna muutustele. 5. PROJEKTI KIRJUTAMINE Fondide ja programmide osa projektitöös
annaabi.ee 
