defineeritud elektrostaatilise jõu F kaudu, mis mõjub sellesse punkti asetatud positiivsele F E= q0 q0 proovilaengule Suund on määratud positiivse laengule mõjuva suurusega. Elektrivälja jõujooned- võimaldavad visualiseerida elektrivälja suurust ja suunda. Elektrivälja vektor välja suvalises punktis on seda punkti läbiva jõujoone puutujavektor. Jõujoone tihedus mistahes välja piirkonnas on võrdeline elektrivälja suurusega antud piirkonnas Jõujooned alagavad positiivsest laengust ja lõppevad negatiivses laengutel. Elektrivälja superpositsiooniprintsiip- kui antud punktis tekitavad elektrivälja mitmed laengud, siis kogu elektrivälja tugevus on võrdne potentsiaalide summaga. E= E1 + E2 +...+ Ei=Ei Gaussi teoreem- elektrivälja tugevuse E vektorvoog läbi kinnise pinna on võrdeline selles
Elektrivälja jõujooned- võimaldavad visualiseerida elektrivälja suurust ja suunda. Elektrivälja vektor välja suvalises punktis on seda punkti läbiva jõujoone https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299...=7195bbc5cfbee92b2ba4ef98da5f1103&oe=5A5D45D5&dl=1 14.01.2018, 18F47 . 1 15 puutujavektor. Jõujoone tihedus mistahes välja piirkonnas on võrdeline elektrivälja suurusega antud piirkonnas Jõujooned alagavad positiivsest laengust ja lõppevad negatiivses laengutel. Elektrivälja superpositsiooniprintsiip- kui antud punktis tekitavad elektrivälja mitmed laengud, siis kogu elektrivälja tugevus on võrdne potentsiaalide summaga. E= E1 + E2 +...+ Ei=Ei
2) punkt P ei asu tasandi serva läheduses. Ka selle näite juures vaatleme sümmeetriast tulenevaid kitsendusi. Ühtlaselt laetud lõpmata suur tasand on samapotentsiaalipind (s.t. kõik ta punktid on ühesuguse potentsiaaliga), mistõttu elektrivälja jõujooned peavad olema tasandiga risti. Järelikult ka vektor E kui punkti P läbiva jõujoone puutujavektor peab olema tasandiga risti. Üldisust kitsendamata oletame, et tasand on laetud positiivselt, seega vektor E on suunatud tasandist risti eemale. Samuti peab sümmeetriakaalutlustel kehtima see, et kui punkti P liigutada tasandiga paralleelselt ( r const ), siis elektrivälja tugevus ei tohi muutuda. Ülaltoodut arvestades kujundame vaadeldavaks pinnaks risttahuka (alljärgneval joonisel