esimest tuletist y . Kui otsitakse funktsiooni ekstreemumit mingil lõigul, siis peab lisaks eespool märgitud argumendi väärtustele vaatlema ka lõigu otspunkte. Kõigi saadud argumendi väärtuste korral arvutatakse vastavad funktsiooni väärtused ja valitakse nende hulgast vastavalt vajadusele kas suurim või vähim. 35 Graafikuid, mille kõik punktid asuvad graafikule joonestatud puutujatest allpool, nimetatakse kumerateks. Graafikuid, mille kõik punktid asuvad graafikule joonestatud puutujatest ülalpool, nimetatakse nõgusateks. ) Funktsiooni kumerusvahemike ( X ) leidmiseks tuleb lahendada võrratus f ( x ) < 0 , ( nõgususvahemike ( X ) leidmiseks aga võrratus f ( x ) > 0 . Punkte, mis eraldavad pideva joone kumerat osa nõgusast, nimetatakse joone käänupunktideks
esimest tuletist y . Kui otsitakse funktsiooni ekstreemumit mingil lõigul, siis peab lisaks eespool märgitud argumendi väärtustele vaatlema ka lõigu otspunkte. Kõigi saadud argumendi väärtuste korral arvutatakse vastavad funktsiooni väärtused ja valitakse nende hulgast vastavalt vajadusele kas suurim või vähim. 35 Graafikuid, mille kõik punktid asuvad graafikule joonestatud puutujatest allpool, nimetatakse kumerateks. Graafikuid, mille kõik punktid asuvad graafikule joonestatud puutujatest ülalpool, nimetatakse nõgusateks. ) Funktsiooni kumerusvahemike ( X ) leidmiseks tuleb lahendada võrratus f x 0 , ( nõgususvahemike ( X ) leidmiseks aga võrratus f x 0 . Punkte, mis eraldavad pideva joone kumerat osa nõgusast, nimetatakse joone käänupunktideks