materjalide deformatsioonid. TUGEVUS Tugevus on kehade või materjalide võime purunemata taluda pingeid, mis tekivad mitmesuguste koormuste tulemusena nagu näiteks soojuslikud, mehaanilised jms. Samas võib mõjuv jõud võib olla nii staatiline (pidevalt kasvav) kui ka dünaamiline (löök-). Tavaliselt määratakse tugevus välisjõu staatilisel mõjutusel. Sellised jõud mõjuvad tavaliselt risti pinnaga või puutujasuunaliselt. DEFORMATSIOON Plastsed ja elastsed deformatsioonid võivad üksteiseks üle minna olenevalt mõjuva jõu suurusest. Nii näiteks terasvarda tõmbamisel tekib kuni teatava jõu väärtuseni elastne deformatsioon (Hooke´diagrammi lineaarne piirkond), jõu suurenedes hakkab materjal voolama st. jääv deformatsioon suureneb välisjõudu suurendamata (voolavus). Materjalid jaotatakse (deformeerumise järgi) habrasteks ja sitketeks:
Lõiketera edasiliikumist nimetatakse ettenihkeks. Silindrilise välispinna treimisel kasutatakse pikiettenihet. Ettenihke suund võib olla seejuures nii parem- kui vasakpoolne. Tooriku otspindade tasandamisel, sisse- ja läbilõikamisel, kumer-, nõgus- ja kooniliste pindadetreimisel kasutatakse rist- ja kaldettenihet. Treida on võimalik tangentsiaal-, telg-, ja radiaalsuunas. Tangentsiaalsuunas treimisel asub lõikeriista lõikeserv pöördkeha suhtes lõiketasapinnas puutujasuunaliselt ja lõikeriist liigub piki- või kaldettenihkega . Seda lõikamisviisi kasutatakse pikkade ja peente esemete välistreimisel. Telgsuunas treimisel asub lõikeriista lõikeserv pöördtelje kõrgusel ja lõikeriist liigub jällegi piki- või kaldettenihkega. Seda lõikamisviisi kasutatakse lühikeste ja jämedate esemete välis- ja sisetreimiseks. Radiaalsuunas treimisel asub lõikeriista lõikeserv pöördtelje kõrgusel, kuid lõikeriist liigub ristiettenihkega pöördkeha raadiuse suunas
annaabi.ee 
