( x, f ( x)) 0 ehk ( a, f (a )) + ( a, f ( a )) (a) = 0 dx x y dx F ( a, f ( a )) df df x Avaldades (a ) saame ( a ) = - m.o.t.t. dx dx F ( a, f ( a )) y 9. Skalaarse argumendi vektorfunktsioon. Joone puutujasirge ja normaaltasand (NB! E-kuuluvuse märk, alfa, beeta- likrjutage ise, r peab olem vektori märgiga, o tähendab alaindeksit, *-punkt tähe kohal, s peab olem vektori märgiga) F(x,y,z)=0 Q(x,y,z)=0 t E [alfa,beeta] x=x(t) y=y(t) z=z(t) r=r(t)=(x(t),y(t),z(t)) (Joons! Ei leidnud kusagilt õpikust) to=>¤t r= (t+¤t)=r(x(to+¤t),y(to+¤t),z(to+¤t))(Joonis!) ro=(x(to),y(to),z(to)) r(to+t)-r(to)=¤r=(¤x,¤y,¤z) ¤x=x(to+¤t)-x(to) ¤y=y(to+¤t)-y(to) ¤z=z(to+¤t)-z(to)
Keskmise kiiruse idee ise on juba seotud sirge tõmba- misega: selle asemel, et uurida, kuidas tee pikkus detailselt muutub, võtame aja- vahemiku otspunktid ning ühendame need sirgega. Selle sirge tõus on siis ka selle vahemiku keskmine kiirus. 326 Tuletise leidmiseks teeme aga ajavahemiku lõpmatult väikeseks ehk teisisõnu muudame ajavahemiku ots- ja alguspunkti samaks: nii saab sirgest puutujasirge. Vaatame näitena veel siinusfunktsiooni graafikut, mille abil saab kirjeldada palju- sid perioodilisi protsesse, sealhulgas näiteks ka pendli liikumist [lk 236]. Tõmbame siinusfunktsiooni graafikule lahkesti erinevaid puutujasirgeid: tuletis Nende puutujasirgete tõusudest uut joonist tehes näeme, et see ei paista eelmi- sest sugugi väga palju erinevat – ainult nihutamise võrra
annaabi.ee 
