Tema hambumisel tigurattaga puuduvad nii teo niidi ja tiguratta hammaste vahelised külg-lõtkud kui ka radiaallõtkud teo niidi ja ratta hammaste põhjade vahel, mis on ainsaks erinevuseks tigupaaris kasutatava teo hambumisest tigurattas. 89. Mida nimetatakse tangentsiaalettenihkeliikumiseks tangentsiaalkujutreilõikurite korral? Tangentsiaalettenihkeliikumiseks nimetatakse tangentsiaalkujutreilõikurite korral töötlemisel kujuneva pinna puutujasihilist ettenihkeliikumist, tiguratastele hammaste lõikamise korral ratta jaotusringi puutujasihilist ettenihkeliikumist. 90. Kuidas jaotatakse ettenihkeliikumisi lõikeprotsessi pidevuse tagamise viisi järgi? Lôikeprotsessi pidevuse tagamise viisi järgi jaotatakse ettenihkeliikumisi pidevateks ja astmelisteks (hôôveldamine, tôukamine). 91. Mida nimetatakse ettenihkeks? Mis on ettenihke dimensiooniks?
Kiirusvektor v on vektor, mille moodul võrdub absoluutv trajektoori kaarepikkuse tuletisest aja järgi ja mis on suunatud mööda trajektoori puutujat liikumise suunas ja tema rakenduspunktiks on trajektoori see punkt, milles liikuv keha parajasti asetseb. v=ds/dt on ühtlase sirgjoonelise liikumise suhe. Kiirusvektori projektsioonid võrduvad liikuva punkti ristkoordinaatide tuletisega aja järgi: Vx=x; Vy=y; Vz=z. 3. Normaal ja tangentsiaalkiirendus Trajektoori puutujasihilist kiirendusvektori komponenti at nim tangensiaal, ehk puutekiirenduseks. See esineb alati kui kiirus suurusepoolest muutub- mitteühtlane liikumine. Trajektoori peanormaalisuunalist komponenti an=v2/R, nim normaalkiirenduseks. Erineb alati 0-st kui liikumine on kõverjooneline ja suunatud trajektoori kõveruse poole. 4. Jäiga keha pöörlemine ûmber kinnistelje. Keha pöörlemise vôrrand Selline liikumine, mille juures keha 2 mingisugust punkti, mis on temaga liikumatult seotud