standardjoonte arv ja paiknemine, mitmesugused konstandid jms) muuta ühe projektsiooni ilmet ja juhtida moonutustevälja ima, et projektsiooni omadused sellega muutuksid. Jagamine proijtseerimispinna asendi suhtes ellipsoidi pinnaga (joonis 5.1): 1- puuteprojektsioon (puutekoonus) 2- lõikeprojektsioon (lõikekoonus) 3- muudetud koonuse konstant 4- liitprojektsioon [3] Joonis 5.1 Kooniliste projektsioonide puhul projekteeritakse Maa sfäär või sferoid, kas puutujakoonusele (joonis 5.2,a) või lõikajakoonusele (joonis 5.2,b). [1] Joonis 5.2 Puutekoonuse korral tekib üks standardparalleel ehk moondevaba joon aga lõikekoonuse puhul tekib kaks standardparalleeli. 7 6. Koonilise projektsiooni kasutusalad 6.1 Eestis kasutatavad koonilised projektsioonid Koonilisi projektsioone kasutatakse eelkõige keskmistel laiustel paiknevate alade esitamiseks,
projektsioonid, kus mõõtkava ühel peasuunal on konstantne ja enamasti võrdub ühega, s.t kas a=1 või b=1. Seega, p=a või p=b ja nurkade moonutused väljenduvad valemiga või 15. Millised on kaardiprojektsioonide põhijaotused projektsioonipinna (ekraanipinna) kuju järgi? 1) Koonilised projektsioonid. Kooniliste projektsioonide puhul projitseeritakse Maa sfäär või ellipsoid kas puutujakoonusele (joonis 5.1 a/lk 63) või lõikajakoonusele (joonis 5.1 b/lk 63). Koonilised projektsioonid jagunevad polaar- (joonis 5.2 / lk 64), kald- ja põikprojektsioonideks. Esimest kasutatakse ka ellipsoidi projektsiooni puhul, viimase kahe korral leotakse Maa üldjuhul sfääriks ning neid kasutatakse vähem. (lk 63) 2) Asimuudilised projektsioonid. Asimuudilised projektsioonid jaotuvad nagu koonilisedki
c. põikprojektsioon (normaalvõrgu poolus asub ekvaatoril) 14. Kooniline-, asimutaalne- ja silindriline projektsioon. 9 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad e) Kooniline projektsioon - Maa sfäär projitseeritakse puutujakoonusele või lõikajakoonusele. Põhiliselt kasutatakse polaarset projektsiooni, teisi vähem. Koonilise polaarprojektsiooni meridiaane kujutatakse sirgetena, mis lõikuvad ühes punktis (koonuse tipus), nurgad nende vahel on proportsionaalsed (kuid mitte võrdsed!) vastavate geograafiliste pikkuste vahedega. Paralleelid on kõverjooned (ideaalis kontsentrilised ringjooned), mille kese on meridiaanide lõikepunktis
annaabi.ee 
