näiteks on Rüütli 10 paiknev relvakoda, mis kuulus keskajal Tallinna tööhoovi (marstall) koosseisu. Peale elamu pööningul asuvate aitade leidus Tallinnas veel rohkesti eraldiseisvaid aidahooneid, neist on samuti paljud hästi säilinud. Keskaegsed aidad olid reeglina kolme- või neljakorruselised võlvitud keldriga hooned, mille ülemised vahelaed olid puidust ning tugeva konstruktsiooniga. Trepiks kasutati aitade puhul kas müüritreppi või lahtist puutreppi. Aidad asetsesid tänava poole tihti mitte viiluga, vaid küljega, sellest tingituna olid nende katustesse tõsteseadmete jaoks ehitatud plokiga vintskapid. Kasutatud tõstemehhanism ning kaubaluugid sarnanesid elamute omadega. 15. sajandi elamu Lai 23 fassaad Keskaegne elamu Lai 29 (15-16. sajandi väliskujus) Keskaegsed elamud Viru tänava lõunaküljel 19. sajandi algul (tänaseks
Indrek katsus oma mõtteid koguda, kuid need olid nii laiali, et võimata oli neist ainustki tabada. Pealegi tuli poiss liiga ruttu tagasi ja ütles Indrekule: ,,Härra Maurus palub teid üles." Ja kui ta oli Indreku läbi koja sellest uksest sisse saatnud, kust ta praegu tuli, lisas ta juurde: ,,Trepist üles, pahemat kätt uks." Müts peos, ema kootud hall kalevine pikk palitu seljas, mille hõlmad nagu seelikusabad astumist takistasid, ronis Indrek mööda kitsast puutreppi üles. See kõik oli hoopis teisiti, kui ta oli väljas seistes endale kujutlenud. Liiga harilik, liiga igapäevane! Oli ainult üks asi, mis teda huvitas, liiatigi veel sedavõrt, et ta jäi isegi keset treppi seisatama. Ja ta oleks ehk kauemgi seisnud, kui ta poleks kuulnud ülal ukseavamist ja toatuhvlite põrandal lohistamist. Jah, muidu ta oleks võinud siin hulga aega seista ja nuusutada, nuusutada -- nii magusasti lõhnas kogu trepiruum.
annaabi.ee 
