) Motoorika kontroll on keerulisem: * üldine kavatsus, plaan tegevuseks à à ,,motoorne meloodia" liigutusmuster à à liigutus à à üksikute lihaste kokkutõmme Veelgi hullem: sama eesmärgi saavutamiseks võib kasutada erinevaid liigutusmustreid ja sama mustrit erinevate eesmärkide saavutamiseks. Seepärast sisaldab iga käitumine, s.t. sihipärane käitumis-keskkonnas liigutamine ülikeerukat valikut. Motoorika primaarne kontroll jaotub ajukoores analoogiliselt süva-ja puuteundlikkuse jaotumisega kehaosade kaupa. Sensoorne ja motoorne homonkulus on siiski veidi erinevad proportsioonides. Motoorika kontroll on keerulisem: üldine kavatsus, plaan tegevuseks- "motoorne meloodia"-liigutusmuster- liigutus. Närvisüsteemi ehitus ja selle funktsioneerimine: Närvisüsteemi põhielemendiks on närvirakk ehk neuron. Neuronid saavad teisi neuroneid erutada, pidurdada, või nende tegevust moduleerida. Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on
Olulised on need sensorid puudutuse lokaliseerimisel. b) Ruffini kehakesed asuvad sügavamates nahakihtides ja on vähe adapteeruvad. Need informeerivad naha ja sügavamate kudede deformatsioonist, mida põhjutsab tugev ja püsiv puudutus. 2) Kiirelt adapteeruvad reageerivad ärritaja liikumisele ja adapteruvad sekundi murdosa jooksul a) Meissneri kehakesed asuvad karvadega katmata piirkondades, sõrmeotstel ja huultel. Nende ärritamine on seotud puuteundlikkuse ruumilisusega. Ühtlasi on nad ka tundlikud 80 Hz-st madalama sagedusega vibratsiooni suhtes. b) Pacini kehakesed on vahetult naha pealispinna all, reageerivad naha deformatsiooni kiiruse muutusele ja vibratsioonile sagedusega 30-800Hz. c) Karvanääpsu sensor reageerib liikumisele või ärritaja esmasele kontaktile nahaga. d) Vabad närvilõpmed paiknevad üle kogu keha, muuseas ka silma sarvkestal, ja on nii rõhu- kui puutetundlikud.
annaabi.ee 
