5. Puute- ja lõikekoonused Sarnaselt projektsiooni aspektile on võimalik projektsiooni parameetritega (erinevatel projektsioonidel on erinevaid parameetreid, üldiselt kuuluvad parameetrite hulka standardjoonte arv ja paiknemine, mitmesugused konstandid jms) muuta ühe projektsiooni ilmet ja juhtida moonutustevälja ima, et projektsiooni omadused sellega muutuksid. Jagamine proijtseerimispinna asendi suhtes ellipsoidi pinnaga (joonis 5.1): 1- puuteprojektsioon (puutekoonus) 2- lõikeprojektsioon (lõikekoonus) 3- muudetud koonuse konstant 4- liitprojektsioon [3] Joonis 5.1 Kooniliste projektsioonide puhul projekteeritakse Maa sfäär või sferoid, kas puutujakoonusele (joonis 5.2,a) või lõikajakoonusele (joonis 5.2,b). [1] Joonis 5.2 Puutekoonuse korral tekib üks standardparalleel ehk moondevaba joon aga lõikekoonuse puhul tekib kaks standardparalleeli.
km läänes ja 10 000 km lõunas [1] Joonis 8. UTM Mercatori põikprojektsioon • Gaussi-Krügeri projektsioon ehk ortomorfne silindriline põikprojektsioon • Iseloomustab sirgjooneline ekvaator ja sellega ristuv ainuke sirgjooneline meridiaan (telgmeridiaan) • Ülejäänud paralleelid ja meridiaanid on kõverjooned • Meridiaanid ja paralleelid ristuvad alati • Projektsioon võib olla puuteprojektsioon, mille puhul 9 moondevabaks jooneks on telgmeridiaan, või lõikeprojektsioon, mille moondevabadeks joonteks on Maasferoidil kaks telgmeridiaanist võrdsel kaugusel asuvat viimsega paralleelset joont • Projekteeritakse sferoidilt silindrile tangentsiaalselt telgmeridiaani suhtes • Moonutused esinevad telgmeridiaani läheduses ja suurenevad sellest eemaldudes
annaabi.ee 
