Kord nädalas: -ukse niiske pühkimine -toolide pühkimine -seinte niiske pühkimine -hooldusainete kasutamine põranda puhastamisel Koolivaheaegadel teha suurpuhastust, mis hõlmab: -akende pesu -ukse pesu -seinte pesemine -põranda suurpuhastus, vajadusel kaitsmine -mööbli põhjalik puhastamine Loengusaal Iga päev: 1. prügikasti tühjendamine 2. vabade mööblipindade, puutepindade, plekkide pühkimine 3. pehmemööbli harjamine või vajadusel imemine 4. puutepinnad, määrdunud kohad 5. grafoprojektori jm tehnika pühkimine 6. tahvli puhastamine 7. tekstiilpõranda imemine tolmuimejaga (igapäevaselt nähtav sodi, 1 kord nädalas kogu põrand Kord nädalas: - tooli ja lauajalad - aknalaudade pühkimine - riiulitelt tolmu pühkimine - riidenagide pühkimine Kord kuus: - radiaatorite pühkimine - ukse märg pühkimine
siis õlivarda õlitaseme näitu, mis peab olema maksimaal näidul kui ei ole siis valatakse uut õli juurde ja kontrollitakse uuesti, seejärel suletakse karteri kaitse.Osadel diiselmootoritel on mootori karteris paigaldatud õlipihustid, mis pritsivad õli kolbi alla, et neid jahutada.Pihusti töö kontrollimiseks eemaldakse karteri õlivann, selleks peab oskama avada poldid.Kui õlivann ei tule lahti siis võib kasutada kiilu ja haamrit.Pärast eemaldamist puhastatakse puutepinnad ja kui on ettenähtud tihend siis pannakse uus, välja veninud poldid, augud pinnitakse, seejärel eemaldakse pihustid.Pihustite kontrollimiseks eemaldakse need ja lastakse need suruõhuga läbi(vastassuunas), tagasivoolu klapi torgitakse teravikuga, et kontrollida kas klapp liigub.Kui kasutada hermeetikut ja tihendit siis panna hermeetik ploki poole külge ja seda pannakse ühtlaselt nii, et ei satuks poldi aukudele, et sealt hiljem karterisse ei satuks
pinnas algul plastsesse ja seejärel voolavasse olekusse. Niduspinnaste olekut, mis väljendab osakeste liikuvust sõltuvalt niiskusesisaldusest, nimetatakse pinnase konsistentsiks. Konsistents on savipinnase jaoks sõltuvalt vee sisaldusest on savi kas siis kõva, kõvaplastne jne. Vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist nimetatakse nidususeks. Liivpinnastel, mis koosnevad jämedatest (üle 0,1 mm) terakujulistest osakestest ja mille puutepinnad on väga väikesed, pole nidusust. Neid pinnaseid nimetatakse nidususeta ehk pudedateks pinnasteks. Pinnased, mille koosseisus on suur hulk suure puutepinnaga peeni liblekujulisi saviosakesi, nimetatakse niduspinnasteks. Niduspinnaste olek sõltub osakestevaheliste sidemete tugevusest. Savimineraalide tihendus näitab millised osakesed on omavahel seotud ja kui tugevad sidemed nende osakeste vahel on. Tihedusastet kasutatakse liivpinnase tiheduse (osakeste paigutustiheduse) hindamiseks
annaabi.ee 
