elektriliinid ( poolkõrbed, arktilised piirkonnad, stepid). Otsemuundusega elektrijaamades toimub elektrienergia tootmine ilma soojusjõu masinate vahenduseta. Elektrivigastuste põhjused Kui inimene puudutab pingestatud või rikketõttu pinge alla sattunud osi, tekib läbi keha rikkevool, miss isegi väga väikesel väärtusel võib osutuda ohtlikuks. Vool läbi inimese keha on määratud puutepingega ja inimese keha takistusega, mis ei ole püsiv suurus, vaid oleneb puutepingest, voolu liigist ja sagedusest. Inimkeha takistus sõltub inimese füüsilisest seisundist ja ulatub organismi normaalolekus mõnekümne tuhande ohmini, eriti ebasoodsatel juhtudel ( haige olek, higine olek) on inimkeha takistus 400 1000 ohmi. Ohmi seadusest võib arvutada, et ohtlik pinge on juba 40V. Elektrilöögi ohtlikus sõltub: 1. inimkeha läbivast elektrilöögi tugevusest 2 .inimkeha elektritakistusest 3
· südamelihase fibrillatsiooni (laperdust, virvendust) ning südame normaaltalitluse lakkamist · naha ja kudede põletust Voolu ohtlikkus oleneb nii voolu väärtusest kui ka voolukestusest Vahelduvvoolu (sagedusega 15...100 Hz) ohtlikkust inimesele näitab järgmine diagramm, mis on kehtib voolu kulgemisel vasakust käest läbi keha paremasse jalga, muude vooluteekondade puhul on ohu tõenäosus mõnevõrra väiksem. Vool läbi inimese keha on määratud puutepingega ja keha takistusega. Tavaliselt on inimese keha takistus suurusjärgus 1 kW . Seega on pingel 400 V läbi inimese voolav vool umbes 400 mA, mis lühiajaliselt ei ole alati ohtlik. Inimese kaitseks saab kasutada rikkevoolukaitset, mille rakendusvool on 10...30 mA ja rakendusaeg 20...30 ms. Inimese kaitseks tuleb elektriseadme pingealdid osad maandada või ühendada kaitsejuhiga. Miks?
annaabi.ee 
