Siirdepinna kuju järgi eristatakse tasandilisi ehk asimutaalseid, silindrilisi ja koonilisi kartograafilisi projektsioone. (Joonis 1.1 ). Selle referaadi eesmärgiks on tutvuda põhjalikumalt kooniliste projektsioonidega. [4] Joonis 1.1 2. Koonus siirdepinnana Koonuse kasutamisel siirdepinnana ühitatakse tavaliselt koonuse telg maakera teljega (joonis2.1). Koonus puudutab või lõikab kera pinda mööda paralleeli. Neid paralleele nimetatakse puuteparalleelideks. Kaardivõrk projekteeritakse konformsuse nõuet arvestades koonuse pinnale, mis seejärel laotatakse tasapinnale. Saadakse lehvik, mille meridiaanid on kujutatud koonuse tipust väljuvate kiirtena ja paralleelid kontsentriliste ringidena. [4] Joonis 2.1 3 3. Projektsioonide omadused Koonilised projektsioonid on valdavalt normaalsed ehk püstised. Põik- ja kaldaprojektsiooni
valdavalt normaalsed (püstised) põik- ja kaldprojektsiooni kasutatakse koonuse puhul harva koonilised kaldprojektsioonid võiksid sobida aladele, mis on väljavenitatud paralleelide suhtes kaldsuunas ning põikprojektsioonid piki meridiaane väljavenitatud aladele Koonus kas puutub maaellipsoidi või lõikab seda. Koonuse kasutamisel siirdepinnana ühitatakse tavaliselt koonuse telg maakera teljega. Koonus puudutab või lõikab kera pinda mööda paralleeli. Neid paralleele nimetatakse puuteparalleelideks. Kaardivõrk projekteeritakse konformsuse nõuet arvestades koonuse pinnale, mis seejärel laotatakse tasapinnale. Saadakse lehvik, millel meridiaanid on kujutatud koonuse tipust väljuvate kiirtena ja paralleelid kontsentriliste ringidena. Moonutused olenevad ainult geograafilisest laiusest. Puuteparalleel ja selle läheduses olevad alad on pinnal kujutatud korrektselt. Eemaldudes puuteparallelist pooluse või ekvaatori suunas, hakkavad moonutused suurenema.