Koonilised kaldprojektsioonid võiksid sobida aladele, mis on välja venitatud paralleelide suhtes kaldsuunas ning põikprojektsioonid piki meridiaane väljavenitatud aladele. Koonus kas puutub maaellipsoidi või lõikab seda.[4] Koonilisi konformseid projektsiooni nimetatakse ka Lamberti projektsioonideks, sest nende põhialused töötas 18 sajandil välja prantsuse päritoluga saksa matemaatik Jean Henri Lambert, kelle idee kohaselt säilitatakse telgmeridiaani ja puuteparalleeli asend. Teised meridiaanid konstrueeritakse risti puuteparalleelidega, säilitades samad vahekaugused, mis olid neil maaellipsoidil. Paralleelide vahekaugused koonuse pinnal saadakse konformsuse nõuet arvestades. [4] Kui on tegemist tsentraalse koonilise projektsiooniga, siis projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. X-teljeks võetakse üks meridiaanidest (tavaliselt keskmeridiaan). Joonis 3.1 [4] Joonis 3.1
merekaartide puhul (välja arvatud polaaralad) ja põiksilindrilisi projektsioone topograafiliste kaartide puhul. Konformseid kaldprojektsioone kasutatakse aeronavigatsioonis. Konventsionaalseid ja eriti ekvivalentseid püstsilindrilisi projektsioone kasutatakse harva. (lk 89) 16. Millised on koonilise konformse polaarprojektsiooni mõõtkavale iseloomulikud muutused projektsioonidel puuteparalleeli või lõikeparalleelidega? Koonilistes konformsetes polaarprojektsioonides saadakse kujutis lõpmata väikeste kujundite sarnasuse tingimuste alusel, s.t pikkuste mõõtkavad antud punktis on suunast sõltumatud (m=n) ja nurkade moonutused puuduvad (ω=0). Mõõtkavale on iseloomulikud järgmised omadused: a. Liikudes paralleelilt φ0 (puuteparalleel) põhja või lõuna poole, mõõtkava n suureneb b. Mõõtkava n suureneb põhja suunas kiiremini c
annaabi.ee 
