lk.1058] ja et ,,teised irvitasid nende üle, et nad on täis magusat viina." [Piibel, 1968, Apostlite Teod 2:13, lk.1058] Cassirer vaatleb keelt ka kitsamates kontekstides. Ta vaatleb järgmisi ,,keeletüüpe": · viipekeel, · kehakeel, · märgiline keel, · liigutuste keel, · zestide keel, · näo keel (miimika), · puudutuste keel (puutekeel), · emotsioonide keel, · tundekeel, · väiteline keel. Siia ritta võiks veel lisada mõned ,,tüübid": vokaalkeel, konsonantkeel, tehiskeel, signaalide keel, kehakeel, sümbolkeel, programmeerimiskeel. Puutekeelest kõneldes suunab Ta meid kahe väga vapra kurt-tumm-pimeda naise Helen Keller'i ja Laura Bridgman'i juurde. [Cassirer, E., 1999, lk. 56] Helen Kellerist,
Viipekeel Viipekeele olemus mõtted ja info kuuldavast ja nähtavast maailmast tuua nähtavasse ja vaikivasse maailma Maailmas on mitmesuguseid viipekeeli. Eesti viipekeel on eesti kurtide omavaheline suhtluskeel. Erineb olulisest ASList. ASLi Eesti viipekeele ühine osa on suurem, kui inglise ja eesti keelel. Maailma tuntuim viipekeel American Sign Language (ASL) Viipekeel on loomulik keel: sellega saab väljendada kõiki mõtteid, tundeid ja soove nagu kõneldavas keeleski. Erivorm puutekeel (konspektis nr 12) Viibe: viibete moodustamise üksus on kereem 3 kereemitüüpi: See, mis artikuleerib, s. o liigub (käelaba, rusikas jne) käevorm (handshape) liigub Koht, kus artikulatsiooniliigutus aset leiab (keha ja näo eri piirkonnad) viiperuum kõik kohad on tähenduslikud Liigutus (sirge, sulguv, avanev jne) Kereemidel on tähendust eristav funktsioon (morfeem) Kereemide arv on viipekeeleti erinev
annaabi.ee 
