Kaks kihti on eraldatud väikeste isolaatoritega. Kui vajutada välimist painduvat kihti, puutuvad kaks ITO-ga kaetud kihti kokku isolaaturite vahel. Takistusliku puuteekraani hea omadus on, et puude võib olla palja sõrmega või ka kinnastatud käega, samuti võib vajutus toimuda mingi muu vahendiga. See on odav tehnoloogia. Kvaliteet pole kõige parem. Mahtuvuslik puuteekraan (Capacitive touchscreen). Jaguneb kaheks: Pindmahtuvuslikud puuteerkaanid – kaetakse puutepind ainult ühelt poole läbipaistva juhitava kihiga (ITO). Ekraani nurkades on elektroodid, mille kaudu tekitatakse ekraani pinnale ühtlane elektriväli. Selleks kasutatakse vahelduvvoolu generaatorit. Kui sõrm viia tekkinud välja, tekib dünaamiline kondensaator, mis muudab elektrivälja ja tekib laengute liikumine. Projekteeritud mahtuvuslikud puuteekraanud – moodustatakse ekraani pinnale juhtivatest ribadest võrk. Kasutatakse
000. leiutatud tehnoloogia. Nurkades on Peiso andurid. Need on tehtud selliselt, et kui füüsiliselt mõjutada is tekib laeng, ning kui anda pinget siis muudavad enda kuju. Kui puudutavat pinda puudutada, tekib lainete levimine/ võnkumine ning Peiso andurid võtavad need vastu. Plussiks on see, et puudutada võibobjektiga. Miinuseks on see, et kui puudutus on staatiline või paigal siis seda ka ei registreerita. Optilised puuteerkaanid 2000. aastal leiutatud. Põhineb kaameral. Kaks tüüpi hajutatud valgusega ja hajutatud pinnaga. Hajutatud valgusega ekraan on umbes sama nagu täieliku sisepeegeldusega infrapuna ekraan. Erineb ta selle poolest, et andureid ei ole, mõlemal küljel on infrapuna dioodid. Vastuvõtja/ kaamera fikseerib murdepunkti kui puudutus toimub. Hajutatud pinnaga on selline kus dioodid ei ole mitte puudutatavas pinnas vaid pind mida puudutatakse