). Naljategemine kuulub ka retooriliste põhifunktsioonide hulka ja naljamõõde osaleb regulaarselt kõnekäändudes, fraasides, slängi- väljendites, vahel väga esileküündivalt ja jõuliselt (nt. Edeneb nagu koeral sibulasöömine; Hädas nagu koer keskmise julga peal või Tule peale, imik!, st. Come on, baby! parodeeriv otsetõlge). Paradoks, oksüümoron, kalambuur, absurd -- need nähtused asuvad eriti tunnuslikult retoorika (troopide) ja nalja puutealal. Naljad tavatsevad kududa ainetest, milles pole sisuliselt mingit korrapära, ka mitmesuguseid üldistav-aforistlikke mustreid, mis samuti ei kuulu tegelikult enam jutustavasse anri. Nagu paljud muudki folkloorsed kompositsioonid, on needki tihti üles ehitatud kolmarvule. Paar näidet sotsialismiaegsest repertuaarist: · Enne revolutsiooni oli tsuktsidel kaks tunnet -- näljatunne ja külmatunne. Nüüd on neil kolm
Pasteuri avastust, kes bakterite näitel tõestas, et tänapäeval tekivad kõik elusolendid endasarnastest eellastest. Biogenees elusaine tekib teistest elusolenditest. Kuid see ei välista, et esimesed eluvormid tekkisid eluta ainest. Tänapäeval peetakse abiogeneesi Maal võimatuks just elu olemasolu tõttu. 5. Maastikusfääri mõiste ja selle terviklikus. Maastikuline sfäär ehk geograafiline sfäär on kujunenud atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri puutealal nende vastastikuses mõjus. Maastikusfääri kuulub ka teistest hiljem tekkinud biosfäär. Kõik maastikud kokku moodustavad maastikusfääri, (epigeosfäär) mis kujutab endast Maa sfäärilist kesta, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär ja biosfäär. Maastikusfääri keskmine paksus on 55 kilomeetrit. Järelikult maastik on kompleksne süsteem, mis on tekkinud kõikide sfääride koostoimel. Maastikuline sfäär
annaabi.ee 
