Aferentsed e sensoorsed kiud võivad ka ristuda, mistõttu vasak ajupoolkera võtab vastu impulsid paremal kehapoolelt ja vastupidi. Kiirusagarasse tulevad impulsid nahas, liigestes ja lihastes asuvatelt retseptoritelt. Naharetseptorid võtavad vastu kompimis-, temperatuuri- ja valuaistingud. Morfoloogiliselt on retseptorid spetsialiseerunud kindlale energialiigile- - mehaanilisele, keemilisele, temperatuurile või elekktromagnetilisele energiale. Mehhanoretseptorid vahendavad puuteaistinguid, propriotseptiivseid aistinguid (lihaste, liigeste ja kehaasendi tunnetust). Sensoorsed väljad Kiirusagara võib funktsionaalselt jagada 3 alaks: - Esmasesse sensoorsesse piirkonda tulevad nahast, lihastest puute- ja rõhuimpulsid, valu- ja temperatuuriimpulsid. Esmase sensoorse ala taga paikneb - sekundaarne sensoorne ala, kus toimub seoste loomine - assotsiatiivne (tertsiaalne) ala paikneb kiiru-, kukla ja oimusagara piiril ja on ühenduses teiste ajukoore
Kus on minu kulmukesed? Kulmud, näe, on siin." · Keaosa nimetamise ajal aseta lapse käsi sellele kehaosale. Kui sa ütled: "Nina, näe, on siin", puuduta lapse käega oma nina. · Mänginge mängu ka vastupidi, nii et sina puudutad salmi lugemise ajal lapse erinevaid kehaosi. · Mõtle välja salme, mida lugeda sellal, kui hoiad lapse kätt ja puudutad tema käega oma kehaosi. UURINGUTE ANDMETEL vajavad imikud aju ja keha arenemiseks puuteaistinguid. Puudutused on lapse arengule sama tähtsad kui toitained ja vitamiinid. Laps naudib sinu puudutusele ja häälele vastamist. PANE PART PRÄÄKSUMA Esemete pigistamine on omaette lõbus mäng. Kõige lihtsam on pigistada pehmest kummist asju, mis teevad erinevaid hääli. · Kui lapsel on pigistamisega raskusi, aseta oma käsi lapse käe peale ja suru mänguasja. Kui lapse käes tekib õige tunnetus, on ta võimeline iseseisvalt pigistama.
annaabi.ee 
