palveränduritel. Kuna ka keskajal taheti moes olla, siis arenes Eesti keskaegne kunst tihedais sidemeid Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. Eesti valmistatud teoste kõrval levis siin ka sisseveetud kujutavat kunsti, mille osatähtsus on kunstiliigiti erinev. Vanimad säilinud skulptuuri- ja maaliteosed pärinevad 13. sajandist ning on romaanipärased( Valjala kirik, Haapsalu toomkirik). 13. sajandi lõpul levis Eestis gooti stiil, mida iseloomustab hästi puuskulpuur istuvast Maarjast Kristus- lapsega Kaarma kirikus Saaremaal. Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus Saaremaal. Väga suurejooneliseks keskaegse kunsti pärandiks on Tartu Jaani kiriku 14. sajandil loodud terrakotaskulpuurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad Viimse Kohtupäeva stseeni, mis esines sageli prantsuse kõrggooti katedraalide fassaadidel, kuid pole levinud Ida- Euroopas ning seda üllatavam on sellise teose leidumine Tartus. 14.
Juba kümme aastat oli võitlus Trooja müüride all kulgenud vahelduva eduga. Nii kreeklaste kui ka troojalastel oli olnud kohtavaid kaotusi. Nende suurimad kangelased Achilleus kreeklaste poolel ja Hektor troojalaste poolel olid langenud. Ent sõja lõpp ei paistnud. Üks vangi võetud Trooja ennustustark, kelle nimi oli Helenos, oli kuulutanud, et Trooja jääb võitmatuks, kuni tema müüride vahele jääb pallaadion, Athenale pühendatud puuskulpuur. Seepeale hiilisid Odysseus ja veel üks kreeklaste juht Diomedos kerjusteks riietatuna linna ja varastasid pallaadioni. Ent Trooja müürid seisid sama kindlalt nagu ennegi. Helenos oli ka nõu andnud lasta Achilleuse pojal Neoptolemosel isa asemel Trooja all võidelda. Oma langenud isa sõjarüüs näitas Neoptolemos üles hämmastavat vaprust. Siis tuli Odysseusele pähe kaval mõte kasutada puuhobust. Epeios, üks kreeklaste kangelastest, oli osav kunstkäsitööline,
annaabi.ee 
