kutsutakse seda cassone'ks. Cassone kaks põhitüüpi, kodu- ja reisikirst kujunesid välja 16. sajandiks, neil mõlemal oli rikkalikult kaunistatud korpus ning lame, mõnikord marrnorplaadiga kaas. 16. sajandi algul eelistati veel madala kapi sarnast vormi ja värvitud graveeringut, sajandi teisel poolel sai aga suurmoeks lõvikäppadele toetuv, antiikse sarkofaagi kuju imiteeriv nikerdatud ja poleeritud kirst. Eriti pidulik pidi olema pruudikirst, õieti telliti neid puusepalt korraga kaks - üks pruudi, teine peiu perekonna vapiga. Muu nikerddekoor võis niisugustel kirstudel mõjuda peaaegu skulptuurina - see oli Firenze mood nii 30 ümarplastiliselt oli see teostatud. Seetõttu soositi eriti pähklipuud, mida oli hea pehme nikerdada. Lihtsam mööbel tehti enamasti paplist, kastanist või muust vähem hinnalisest kohalikust puust
oma 300 korda suurendava mikroskoobiga inimese spermatosoidid. 1826.a. sai Eestimaal viibivale K.E. von Baerile auks avastada munarakk. 4. 19.saj. keskpaik kuni tänapäev Uue epohhi avas Charles Darwin 1859a. ilmunud "Liikide tekkimisest loodusliku valiku teel". Oli pandud alus evolutsiooniteooriale, mis näitas, et suguline valik on see jõud, mis on olnud aluseks kogu arengule. Ühed esimesed arvestatavad eksperimentaal-seksuoloogilised uurimused maalimas on pärit eestlaselt Ludvig Puusepalt, kes tol ajal elas Peterburis.1900.a pidas ta ettekande "Coituse mõju aju verevarustusele emasloomal" ning 1902a. kaitses doktoriväitekirja teemal "Suguti erektsiooni ja seemneeritust valitsevaist ajukeskustest" ning temalt pärineb ka mitmeid teisi uurimusi eesnäärme, onanismi jm. kohta. 1905.a.avastas saksa günekoloog Van de Velde, et peale munaraku vabanemist tõuseb naise kehatemperatuur 0,5C võrra. 1930a. avaldas ta raamatu "Täiuslik abielu", mis eesti keeles ilmus 1933.a
annaabi.ee 
