kataloog ja küsitluskava Hea on, kui välitööd toimuvad metoodiliselt (juhend). Hea on, kui jäädvustused on tehniliselt kaasaegsel tasemel. Mari ja Udmurdi pühapaigad Kesk-Venemaal elavad marid ja udmurdid on oma identiteedi säilitanud mitmeski mõttes paremini kui eestlased. Mari pühapaigad Iga mari küla juures on kohad ohvritalituste ja suuremate ühispalvete jaoks. Need on kas eraldiseisvad või metsast mõtteliselt või aiaga eraldatud puusalud. Veel 20. Sajandi alguses oli igal külal kuni neli püha salu, mille kasutamist määrasid palvuse tähtsus, tähistatav püha või lepitatav jumal. Praeguseks on suur osa ohvrisaludest alles, ehkki paljudes palvusi enam ei peeta. Pühas salus hoiti iga puud, eriti aga onapuud. Arvati onapuu ladvas elavad jumalad. Seetõttu oli nendega seotud terve rida tabusid, mis osalt laienesid kogu küsoto’le. Küsoto oli püha, seal ei tohtinud vanduda, tülitseda, halba mõelda,
Vastavad muutused on toimunud ka taimkattes. Soojematel perioodidel teatud taimeliikidega hõivatud alad on sageli ebasobivate ilmastikutingimuste kujunedes oma algsest kasvukohast mujale, sobivamatesse kasvutingimustesse taandunud. 28 000-25 000 aastat tagasi nägi maastik Itaalia keskosas välja üsna stepi moodi, seal kasvasid näiteks pujud, maltsalised, mitmesugused kuldkannalised, keset lagedat üksikud puusalud, valdavalt küpressilised. Umbes 13 000 aastat tagasi kujunes välja mõõdukam, juba meie praegusega rohkem sarnanev kliima. Järkjärgult hakkasid Lõuna-Euroopas stepid taanduma metsamaastike eest. Umbes 10 000 aastat tagasi oli metsadega käetud pea kogu Kesk- ja Lõuna-Euroopa. Kuigi vaheldusid veel teatud jahenemise ja soojenemise perioodid, olid need lühemad ja üldine soojenemine liikus üha rohkem põhjapoolsetesse regioonidesse
annaabi.ee 
