haarata ja liikuda. Palju lihastööd vaja, et neid liigeseid stabiliseerida. Vaagnapiirkonnas palju sidemeid ja liigesed väheliikuvad, et anda stabiilsust. 28. Võrrelge puusa- ja õlaliigest Õlaliigese moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Puusaliigese modustavad reieluu pea ja puusanapp. Õlaliiges ja puusaliiges on mõlemad keraliigesed (puusaliiges - pähkelliiges) Mõlemal liigesel on abiseadeldiseks liigesemokk, puusaliigesel on ka sõõrvööde, mis aitab reieluu pead hoida napas. Õlaliigesel on ainult üks side: kaarnajätke-õlavarreluu side. Puusaliigesel on võimsad sidemed. Liikumine: mõlemas liigeses toimub liikumine ümber 3 telje – frontaal-, sagitaal- ja vertikaaltelje. Õlaliiges on aga inimese keha kõige liikuvam liiges. Puusaliigese liigutusulatust piiravad aga liigese ehitus, arvukad lihased ja võimsad sidemed. 29. Võrrelge küünar- ja põlveliigest
, et liikumine toimub ümber kolme telje: vertikaal-, sagitaal- ja frontaaltelje, kuid vaagnavöötmes on liigutused minimaalsed. 25. Võrrelda õlaliigest ja puusaliigest. Põhjendus! • Õlaliiges on keraliiges, puusaliiges aga pähkelliiges. • Õlaliigese moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Puusaliigese modustavad reieluu pea ja puusanapp. • Mõlemal liigesel on abiseadeldiseks liigesemokk • Õlaliigesel on ainult üks side: kaarnajätke-õlavarreluu side. Puusaliigesel on võimsad sidemed, tähtsaim niude-reieluu side. • Liikumine: mõlemas liigeses toimub liikumine ümber 3 telje – frontaal-, sagitaal- ja vertikaaltelje. Õlaliiges on aga inimese keha kõige liikuvam liiges. Puusaliigese liigutusulatust piiravad aga liigese ehitus, arvukad lihased ja võimsad sidemed. 26. Võrrelda küünar- ja põlveliigest. Põhjendus! • Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud (õlavarreluu-, küünar- ja kodarluu). Selle