leostumine sõltub paljudest teguritest, eelkõige aga ala geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest. Oht põhjavee reostuseks küll eksisteerib, kuid kalmistu hea hooldamisega ja drenaazisüsteemiga, saab seda minimeerida. Uute kalmistute rajamisel ja ka kalmistute laiendamisel tuleks arvestada järgnevate soovitustega: jäänuseid ei tohi matta joogiveeallikale (salvkaevule, puurkaevule) lähemale kui 250 m; matmispaik peab olema vähemalt 30 m eemal kõigist veekogudest ja vähemalt 10 m drenaazisüsteemist; põhjavee tase peab jääma kaevendi põhjast vähemalt üks meeter allapoole; matmispaika ei tohi rajada madalatesse kohtadesse, kuhu koguneb vihmavesi; kalmistutele tuleks rajada kõrghaljastus. (Üçisik, Rushbrook 1998) Bakterite ja viiruste liikumine pinnases Pinnas koostis omab tähtsat rolli bakterite ja viiruste liikumises
8. Hoonesisendid 9 - ühendustorud jaotusvõrgust kuni veearvestini hoones. 9. Ehitiste sisevõrgud, mille ülesandeks on vee juhtimine üksiktarbijatele (kraanideni). Torustiku paiknemise põhimõtted linnatänaval: kõnniteede alla soojatorustik, eraldusribade alla veevarustus- ja gaasitorustik,olmereovee ja sademevee kanalisatsioon. 63)Torustiku paiknemise põhimõtted linnatänaval Alternatiivse lahendusena on võimalik alale rajada oma puurkaev koos vajalike seadmetega. Puurkaevule nähakse ette 50 m ulatusega sanitaarkaitseala kuja. Hoonete kanalisatsiooni sisevõrkude projekteerimisel arvestada võimaliku paisutuskõrgusega torustikus. 64)Puhastite kujad, veehaarete sanitaarkaitsealad Reoveepuhasti asukoha valikul tuleb arvestada (........): 1) et reoveepuhasti paikneks kohas, kus reoveepuhasti avarii korral reovesi ei ohusta põhjavett; 2) et reoveepuhasti jääks asulast valdavate tuulte suhtes allatuult;
annaabi.ee 
