Härjanurme küla juures on jõel paisjärv, mis varustab veega jõe idakaldal asuva kalakasvatuse talu tiike [3]. Jõgeva valla ühisveevärk tarbib põhjavett puurkaevudest, mis on rajatud aastatel 1969- 1991 ja mille tootlikkus ületab kuni 100 korda praeguse tarbimise. Arvatavasti ka tulevikus asulate puurkaevud rahuldavad tootlikkuse poolest veetarbimise vajaduse, sest veetarbimine on viimastel aastakümnetel vähenenud. Seetõttu enamustes puurkaevudega asulates puudub vajadus uute puukaevude rajamiseks [3]. Veetarbimine toimub põhiliselt siluri ja ordoviitsiumi põhjaveekompleksidest. Jõgeva valla territooriumist on 60% nõrgalt kaitstud põhjavee aladel. Valla territooriumil on kujunenud 6 neli põhjaveekasutuse piirkonda- Jõgeva linn ja Jõgeva alevik, Siimusti, Painküla ja Kurista piirkond. Probleeme on liigse rauasisalduse ja vee karedusega. Vee kvaliteeti
suletud. Väikesed keldrid sobivad pigem talvituspaigaks nahkhiirtele kui lendlastele (Masing 1984). 18 Lisaks eeltoodud talvituspaiga tüüpidele on veel muud võimalikud maasisesed talvituspaigad, kuhu kuuluvad sahtkaevud, mis eelnevatel aegadel olid meie kultuurmaastikul väga laialdaselt levinud, kuid tänapäeval on sageli asendatud puurkaevudega. Sahtkaevudes püsib aasta läbi sobiv mikrokliima, mis on aluseks nahkhiirte korrapärasele talvitumisele. Kindlustatud on inimese vähene häirimine, sest ligipääs sahtkaevusesse on piiratud. Linnades võivad nahkhiired talvituda ka kanalisatsioonisüsteemides (Masing, 1984). Sügisel (septembrist kuni novembrini) ja kevadel (aprillis) võib nahkhiiri kohata sageli ka väliskeskkonnast vähem isoleeritud maasisestes varjepaikades (Masing, 1984)
annaabi.ee 
