Neid on siin kokku umbes 175. · Enamik väikesi järvenõgusid on tekkinud jääpankade sulamise tagajärjel. Paremal on Kavadi järv. Taimestik · Haanja kõrgustikust on tänapäeval ligikaudu pool metsa all. · Heaks näiteks on Vällamäge kattev põlismets, kus puude kõrgus ulatub 40 meetrini. · Salumetsa on praeguseks säilinud vaid jõeorgudes või küngaste väga järskudel nõlvadel. · Seal kasvavad rikkaliku puurindena pärn, jalakas, künnapuu, tamm, vaher, ja saar. · Paremal on vaade Vällamäele ja Perajärvele . · Vällamäe jalamil olevas rabas on seni mõõdetud kõige suurem turbakiht Eestis -- 17 meetrit. Loomastik · Vanades kuusikutes elutseb Laanerähn,ohtralt on rukkirääku ja valgetoonekurge. · Looduspargi linnustik on suurte loodusmaastikega võrreldes tagasihoidlik. · Põllulappide, heinamaade ja metsatukkadevaheldumine sobib ka röövlindudele väike
olnud üles haritud. Paljud endised põllud on taas metsastunud. Siin leidub peaaegu kõiki Eestis esinevaid metsatüüpe. Heaks näiteks on Vällamäge kattev põlismets kus puude kõrgus ulatub 40 meetrini. Kunagi siinsele piirkonnale iseloomulikud olnud laialehised salumetsad on enamasti maha raiutud ning neil aladel on põllud. Salumetsa on praeguseks säilinud vaid jõeorgudes või küngaste väga järskudel nõlvadel. Seal kasvavad rikkaliku puurindena pärn, jalakas, künnapuu, tamm, vaher, ja saar. Vaatamisväärsused Suur Munamägi Suur Munamägi (318 m), mis asub Haanja kõrgustiku keskosas Võrumaal, on nii Eesti kui ka Baltikumi kõrgeim mägi. Suure Munamäe tipus asub
Siin leidub peaaegu kõiki Eestis esinevaid metsatüüpe, v.a. loometsad. Vanemates puistutes on ülekaalus kuusk, mis siinmail on reeglina kõrgekasvuline. Heaks näiteks on Vällamäge kattev põlismets, kus puude kõrgus ulatub 40 meetrini. Kunagi siinsele piirkonnale iseloomulikud olnud laialehised salumetsad on enamasti maha raiutud ning neil aladel on põllud. Salumetsa on praeguseks säilinud vaid jõeorgudes või küngaste väga järskudel nõlvadel. Seal kasvavad rikkaliku puurindena pärn, jalakas, künnapuu, tamm, vaher, ja saar. Küngastevahelised nõod on enamasti märjad ja soostunud. Neis domineerivad kas lepalodud, 6 madalsookaasikud või mitmesuguses arengustaadiumis olevad lagesood. Viimaste hulgas on ülekaalus toitaineterikkad madalsood. Siirdesoid ja rabasid leidub harvem. Vällamäe jalamil olevas
6. Metsamajandus Haanja kõrgustikust on tänapäeval ligikaudu pool metsa all. Siin leidub peaaegu kõiki Eestis esinevaid metsatüüpe, v.a loometsad. Vanemates puistutes on ülekaalus kuusk. Vällamäge katab põlismets, kus puude kõrgus ulatub 40 meetrini. Haanja piirkonnale iseloomulikud olnud laialehised salumetsad on enamasti maha raiutud ja neil aladel on põllud. Salumetsa on praeguseks säilinud vaid jõeorgudes või küngaste väga järskudel nõlvadel. Seal kasvavad rikkaliku puurindena pärn, jalakas, künnapuu, tamm, vaher ja saar. (http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%B5unaEesti_k%C3%B5rgustikud_ja_n %C3%B5od/Haanja_maastikumosaiik ) 7. Transport Haanja valda katab Kagu-Eestile omaselt tihe teedevõrk, mis on valdavalt kruusakattega. Riigimaanteed on heas seisukorras. Teede pikkus, välja arvatud riigimaanteed, on Haanja vallas 163 km. Neist suurim osa on kohalikud teed, järgnevad erateed ja väikseima osa moodustavad metsateed
annaabi.ee 
