Rühma tähise järel pole suurem number (nt. 30, 40) seetõttu, et need karbiidkeermised on mõeldud väga rasketes tingimustes treimiseks. Karbiidkermiste teised rühmad (P, K) ei sobi kasutada, kuna P rühm on mõeldud eelkõige teraste töötlemiseks ning K sobib üldjuhul hoopis teiste materjalide jaoks. Koorivtöötlemisel on ettenihe vahemikus 0,25...1,8 mm, puhastöötlemisel võetakse määramise aluseks nõutav pinnakaredus ja ta on vahemikus 0,07...0,28 mm/p. Ül 4 1. Puurimisoperatsioon. Kõigepealt kinnitan detaili pinna 1 kasutades teripinki, et töödelda tsentraalava. Vaja teostada enne pinna 1 treimist, sest pind 1 on vaja kinnitada detail tsentraalava ja torni abil. 2. Treimisoperatsioon. 2.1 Esimene siire on otspinna (pind nr. 2) treimine. Vahepeal pole vaja detaili pakkidevahelt ära võtta. Töötlen otsateraga pinna 2. 2.2 Treimisoperatsiooni teine siire on pinna 1 treimine. Kinnitan detaili tsentraalavaga
Rühma tähise järel pole suurem number (nt. 30, 40) seetõttu, et need karbiidkeermised on mõeldud väga rasketes tingimustes treimiseks. Karbiidkermiste teised rühmad (P, K) ei sobi kasutada, kuna P rühm on mõeldud eelkõige teraste töötlemiseks ning K sobib üldjuhul hoopis teiste materjalide jaoks (värvilised metallid, puit, klaas, kummi). Välislõiketera eskiis: Otsatera eskiis: Ülesanne 4 Määran detaili valmistusteekonna (operatsioonide ja siirete järjestuse). 1. Puurimisoperatsioon. Kõigepealt kinnitan detaili puurpinki, et töödelda tsentraalava. Vaja teostada enne treimisoperatsiooni, sest pinna 1 treimiseks on vaja kinnitada detail tsentraalava ja torni abil. 2. Treimisoperatsioon. 2.1 Esimene siire on otspinna (pind nr. 2) treimine. Kinnitan detaili silindriliselt pannes pinna 1 pakkide vahele. Seejärel töötlen otsateraga pinna 2. 2.2 Treimisoperatsiooni teine siire on pinna 1 treimine. Kinnitan detaili tsentraalavaga
annaabi.ee 
