tänutunnet iooduse (Looja) annete vastu. 8. Laps kuulab jutukesi, mis tema õrna ea ja mõistuse jaoks valitud, ja kui ta ise ka kõike soravalt jutustada ei suuda, siis on ta ometi mõttest aru saanud. 9. Mis teevad laste käed lasteaias? Fröberi põhjusmõtte järele on võimine parem kui teadmine. Sellepärast õpivad käed palli veeretama, viskama ja kinnipüüdma, ehituskiva igas järjekorras ülesseadma; nad õpivad paberit koolutama, lõikama ja kokku õmblema; nad ühendavad puupulgakesi ja rõngaid, sõlmivad lõnga; nad õpivad joonistama ja savist voolima. 10. Mida võib oodata kätelt, kui nad sarnaste harjutuste ja gümnastiliste mängude läbi paenduvateks ning tugevateks on tehtud? Silmadelt, mis on harjunud asjade värvi tundma ning vormide üle tähelpanema? Neilt silmadelt, mis kaugust mõõtude järel hinnata oskavad ja mille kaudu arvude salgad hingele ligindatakse? 11. Arenenud meeled on sise- ning välisilma vahendiks, nad on
teda niiviisi karistatakse. Nimelt tuli talle meelde, et kõrvalmajas elab üks kena noormees. Ta lootis leida seinas kasvõi mõnd väikest praokest, et ta saaks tollele noormehele öelda, et on valmis enda südame talle kinkima. Ennäe, praoke oli olemas. See oligi Filippo tuba. Ta küll ei näinud sealt suurt midagi, kuid vestelda oli läbi selle võimalik küll. Tähelepanu äratamiseks poetas ta praokesest sisse kivikesi ja puupulgakesi, kuni noormees asja uurima tuli. Noormees tegi omapoolse prao veel suuremaks. Nii nad vestlesid päevade kaupa, isegi said käsi puudutada, kuid ainult siis, kui naise enda meest kodus polnud. Naine aga tahtis nüüd jõulude ajal pihile minna. Mees aga muutus kahtlustavaks, et mida naisel nüüd siis pihtida on, kui ta päevad otsa luku taga istub. Nii ütles mees naisele, et jah, lähed pihid siin abikirikus. Tal oli aga plaan, et ta maskeerub ise preestriks
annaabi.ee 
