samu noote teisel keelel · glissando sõrme libistamine mööda üht või kaht keelt Mängimistehnikad on poogenpillidel sarnased. Viiulil surutakse keeled vasaku käe sõrmedega vastu sõrmlauda, et saada vajalik helikõrgus, paremaga hoitakse poognat. Keele ja poogna kontaktkoht on roobi ja sõrmlaua vaheline ala, keeltega risti. Mängimine sõrmlaua lähedalt (sul tasto), roobi lähedalt (sul ponticello) Peale poogna jõhvipoolega mängimist kasutatakse vahel ka puupoolega keeltele löömist (con legno) ning sõrmedega keelte tõmbamist (pizzicato). Roobile, mis hoiab keeli, võib asetada kammikujulise sordiini helisummuti, mis muudab kõlavärvi pehmemaks ning summutab helisid. Vasaku käe randme kiire liikumise ja sõrmedega keeltele vajutamisega saab heli vibreerima panna, mis annab keelpilli kõlale iseloomuliku laulvuse (vibraato). KOKKUVÕTE
Öösiti kirjutas oma muusikat. Looming: Ta kirjutas muusikat peamiselt sümfooniaorkestritele, kuid paar kõrvalekallet: Ta on kirjutanud ka ühe tuntud ooperi ''Fausti needmine'' & oratoorium ''Kristuse lapsepõlv''. (Oratoorium - koor, solistid & orkester). Milliseid uuendusi sümfoonilises muusikas ta lõi: -Berlioz hakkas I kasutama sümfoonilises muusikas HARFI & INGLISSARV -Leiutas uued kõlavused , vask , keel ja puhkpillide kasutamises. Näiteks: ''col legno'' - poogna puupoolega vastu keeli löömine. -(Juhtmotiiv - muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnd tegevust või nähtust) Kõrvuti juhtmotiividega kasutab Berlioz juhttämbreid. (Juhttämber - teose kangelane on iseloomustatud mingi kindla instrumendi tämbri kaudu). See kõik väljendub tema PEATEOSES '' Fantastiline sümfoonia''. See on esimene programmiline , romantiline sümfoonia.(Sisaldab konkreetset sisu) Loodud 1830. Teos on 5 osaline. See on seotud helilooja isikliku eluga niipalju, et ta oli
Kirjutas sümfooniaorkestrile. Programmid võttis Shakespeare'i, Byroni, Goethe tekstidest. On ka väga osav isekirjutaja, programme ka ise kirjutanud. Kirjutas ka ühe ooperi: ,,Fausti needmine" Oratooriume, ,,Kristuse lapsepõlv" Sümfoonia Tõi sümfooniaorkestrisse uuendusi: · Esimesena hakkas kasutama harfi ja inglissarve. · Leiutas uued kõladused vask-, puhk- ja keelpillide kasutamises. Keelpillide puhul kasutab col legno't (pillipoogna puupoolega lüüakse vastu pillikeeli). Kasutab juhtmotiive ehk muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnda muusikalist tegelast või nähtust. Hakkab kasutama ka juhttämbreid ehk mingisuguse tegelase iseloomustamine mingi konkreetse pillitämbriga. Programmilisele sümfoonilisele muusikale pani Berlioz aluse oma ,,Fantastilise sümfooniaga". ,,Fantastiline sümfoonia" on esimene romantiline programmiline sümfoonia. Sisu on võetud tema elust. See räägib õnnetust armastusest, mida ta koges