Lisaks sellele, et see pakkus paremat kaitset vastaste eest, andis see ka võimaluse lossist kaugemale näha ning muutis lossi kaugelt vaadates hirmuäratavamaks. Vaenlase eest kaitsti end lisaks vibudele ja nooltele ka kuuma liivaga. Lossimüüris olid laskepilud, millest kaitsja võis lasta nooli või tulistada nii, et tema ise peaaegu täielikult kaitstuks jäi. Erinevalt Euroopa kindlustest, kus müüril liikumiseks ehitati eraldi teed, jätsid jaapanlased lihtsalt müürivahel olevad puuplangud seestpoolt maha saagimata, ning välja ulatuvale puupinnale asetati plangud peale, mis lubas inimestel müüril liikuda. Kui olukord väga kriitiliseks läks, sai käimiseks kasutatavad puuplangud alati eemaldada ning vastaseid ootas pikk kukkumine. Oluline kaitsemehanism lossidel oli keerukas väravate süsteem. Hoolikalt välja töötatud süsteem, oli mõeldud selleks, et saaks püüda ründava väe lõksu väikesesse piirkonda, kus oleks võimalik nad kiiresti maha võtta kas kaitsetornist
160 32-46 30-44 170 35-49 33-47 60-76 180 47-63 44-60 70-85 185 50-66 48-63 190 55-71 53-68 195 58-75 55-72 Üle 78 200 67-85 65-82 205 70-89 68-86 210 75-95 72-92 Kokkuvõte Suusatamine on tegevus, mis on läbi ajaloo üha rohkem harrastajaid leidnud ning suusad ise on kogu aeg edasi arenenud. Algul olid need vaid puuplangud ja nüüdseks on suusk keerulise ehitusega erinevatest materjalidest koosnev kompott, mille täiustamise ja paremaks muutmisega tegeletakse iga päev. Kui varem võis inimene endale ise lihtsasti suusad valmistada, siis tänapäeval ei teagi paljud, mis materjale suuskade valmistamiseks on kasutatud, veel vähem seda, kuidas neist üldse selline lõpp-produkt nagu suusk tehakse. Kasutatud kirjandus 1. Kasutamise kuupäev: 16. Aprill 2011. a
annaabi.ee 
