vältel .Sellesse kuuluvad nii vaimulikud kui ka ilmalikud teosed. Just nagu tänapäeva kirjandus, oli ka keskaja kirjandus keerukas ja rikkalik, ulatudes pühalikest tekstidest profaanseteni. Laia ajalise ja geograafilise haarde tõttu on raske rääkida keskaja kirjandusest tervikuna, laskumata liigsetesse lihtsustustesse; seepärast on seda kõige parem käsitleda sünnikoha, keele ja zanri alusel. Keskajal kasutati pikapistelist köidet läbi puuplaatide, meie tegime lihtsalt pikapistelist köidet. Pikapistelise köite eesmärk oli võimalikult lihtne, ilma liimita köitmine. Köiteid, mille poognad on õmmeldud vahetult kaantele nimetatakse primaarkaanestusega raamatuteks. Üheks vanimaiks köitmisviisiks on pikapistelise sidususega köited. Selline köitmisviis oli levinud keskajal ja see oli erinevates maades kasutusel mitmeid sajandeid. Kaanematerjaliks kasutati pärgamenti või nahka.
aastat e.m.a Hiinast leitud puuplaate, mille abil kanti värvaineid riidele, paberile kui ka savile. Sisu on läbi aegade andnud trükistele paljud inimesed. Mida kaugemasse aega vaatame, seda vähem on teadaolevaid autoreid. Näiteks Sokrates, Platon, Alcibiades on ühed vähestest teadaolevatest tekstisisu andjatest trükitud paberitele ja plaatidele. Läbi aegade on siiski sisu andmise üldeesmärk jäänud samaks: õppida ja õpetada. Puuplaatide abil türkkimine tuli indas 6. sajadist laialdaselt 3 kasutusele spirituaalsete tekstide paljudamiseks. Ühe puuplaadiga oli võimalik trükkida 300 pilti enne kui plaat kuluma hakkas. Eroopasse jõudis see tehnoloogia rohkem kui 2 korda hiljem, 14. aajandil, ning seda hakati kutsuma puulõikeks. Sel ajal muutus kättesaadavamaks ka paber. Esimeseks muudetava tekstiga trükivormi leiutajaks
kunstireprode valmistamiseks. digis ja ofsetis 6. Ofsettrükimasina skemaatiline joonis, mis järjekorras värve üldjuhul trükitakse, miks? 4 värvilisel masinal : must, sinine, punane, kollane 1 värviline masin : CMYK 2värviline masin: 7. Trükitehnoloogia ajalugu. Millist tehnoloogiat saame pidada vanimaks, kes selle leiutasid ja millal? trükkimine leiutati umbes 7. saj Hiinas. Trükiti puuplaatide abil, millesse lõigati reljeefsed tähed, kaeti värviga ning suruti vastu paberit. 11. sajandil alustati Hiinas juba eraldi trükitüüpidega trükkimist. Enam ei graveeritud tervet lehekülge korraga, vaid laoti lehekülg üksikutest graveeritud märkidest, mida sai korduvalt kasutada. 8. Keda saame pidada trükikunsti leiutajaks Euroopas? Millega ta silma paistis, kes ta oli? Euroopas oli trükikunsti rajajaks sakslasest kullassepp Johann Gutenberg,
annaabi.ee 
