inimesed. Mida kaugemasse aega vaatame, seda vähem on teadaolevaid autoreid. Näiteks Sokrates, Platon, Alcibiades on ühed vähestest teadaolevatest tekstisisu andjatest trükitud paberitele ja plaatidele. Läbi aegade on siiski sisu andmise üldeesmärk jäänud samaks: õppida ja õpetada. Puuplaatide abil türkkimine tuli indas 6. sajadist laialdaselt 3 kasutusele spirituaalsete tekstide paljudamiseks. Ühe puuplaadiga oli võimalik trükkida 300 pilti enne kui plaat kuluma hakkas. Eroopasse jõudis see tehnoloogia rohkem kui 2 korda hiljem, 14. aajandil, ning seda hakati kutsuma puulõikeks. Sel ajal muutus kättesaadavamaks ka paber. Esimeseks muudetava tekstiga trükivormi leiutajaks peetakse Bi Shengi, kes 1040 aastal Hiinas mõtles välja portselanist plaadiosad, et nii trükiplaat osadeks lammutada ja muuta manuaalselt trükise sisu
3. Võibiskviittaignast küpsiste valmistamine - "Võiküpsis" Sakilise tülliga pritsitakse teokarbikujulised küpsised, mis küpsetatakse 10-12 min. 220-230º-di juures. - küpsis "Pähklilõik" Küpsetuspaberile määritakse küpsiste valmistamiseks 4- 5 põhja, mis peale küpsetamist ja jahtumist liidetakse ja määritakse pealt keedisega. Pealmine pind kaetakse hakitud, röstitud pähklitega, vajutatakse kihid puuplaadiga kokku ning tükeldatakse küpsised suurusega 20 x 30- 35 mm. - küpsis "Sokolaadi kihiline" 4 - 5 võibiskviittaignast küpsetatud ja jahutatud põhja liidetakse keedisega ning kaetakse pealt tempereeritud sokolaadiga. Lastakse sokolaadil hanguda, keeratakse plaadi abil üles küpsise alumine pool ja glaseeritakse ka sokolaadiga. Peale sokolaadi hangumist tükeldatakse küpsisteks suurusega 20 x 30- 35 mm. - küpsis "Keeleke" 12
annaabi.ee 
