VERI • Vere kogus inimese kehas on umbes 8% kehakaalust. (70kg inimene – u. 5,6 l verd) • Verekaotus erinevate kinniste luumurdude korral: Õlaluumurd 300 - 500 ml Sääreluudemurd 800 – 1000 ml Reieluumurd 1000 – 2000 ml Vaagnamurd 1000 – 4500 ml VEREJOOKSU PUHUL TEGUTSEMISJUHISED • Hinda olukorda, et kannatanu abistamine oleks ohutu mõlemale. • Ära puutu lahtist haava ilma kaitsevahenditeta (kummikindad). • Ära eemalda haavas olevaid esemeid (nuga, puupilbas jne). • Eemalda haavalt verejooksu peatamist takistavad riided. • Siduda või katta haav steriilse sidemega. • Vältida või vähendada šoki kujunemist. Aseta patsient lamama ja tõsta vigastatud jäse kõrgemale. • Sisemise verejooksu (k.a seedetrakti vj) abi vaid haiglast! • Vajadusel kutsu kiirabi. KAPILLAARNE VEREJOOKS • Lõikehaav (noaga näppu), kriimustused, marrastused. • Kogu pind veritseb ühtlaste punktidena; normaalse
Ära eemalda sidet, mille sa juba haavale oled pannud. Vajadusel lisa sidemekihte või sidemerulle juurde. Ära aseta zgutti, peata verejooks survesidemega. Zgutt teeb kasu asemel vaid kahju, kuna tekib venoosne pais ja verejooks haavast sageli suureneb. Ära tõsta veritsevat jäset üles, kui esineb luumurd. Ära pane kannatanut lamama pea alaspidi, peavigastuse korral. Ära eemalda kunagi haavast seal kinniolevaid keskmisi ja suuri esemeid (nt. nuga, puupilbas, raudlatt). Fikseeri nad kindlalt, et vigastus suuremaks ei kujuneks. Võimalusel ära sellist haiget liiguta vaid oota kohapeal meditsiiniabi saabumist. Kui haavata saanud kohal on nahatükk, mis on kinni vaid serva pidi, siis ära ise seda tükki eemalda. Sidemega suru lapp haava külge kinni ja seo. Ära pööra kannatanule kunagi selga, kui sa tema haava kallal askeldad. Säilita pidevalt kontroll tema üldseisundi üle. Vajadusel aseta kannatanu pikali
pöörduda arsti poole. 6. Sidumisvahendid Materjaliks võivad olla apteegist saadavad sidumisvahendid (steriilsed rullsidemed), aga ka muud käepärased vahendid. 7. Sidumisel tuleb meeles pidada Ei tohi · jätta haava korralikult puhastamata · haava käega puudutada · panna haavale vatti või kleepuvat kilet · haava töötlemisel kasutada liiga tugevaid desinfitseerivaid vahendeid · ise eemaldada haavast seal kinniolevaid esemeid, nt nuga, raudora, puupilbas; need tuleb fikseerida kindlalt, et vigastus enne arstiabi suuremaks ei muutuks · eemaldada haavale pandud side liiga vara või seda liiga sageli vahetada (parem lisada sidemekihte juurde, kui see on haavavedelikku või verd läbi lasknud) · töödelda haava joodilahusega (tohib puhastada ainult haava servi, kui ei ole joodiallergiat) 8. Haavapõletik Haavapõletikku põhjustavad haava sattunud bakterid või muud haigustekitajad. Põletiku
Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui spontaanne hingamine ei taastu kontrolli vereringet ja alusta vajadusel elustamist. 8. Kuidas peatada suurt välist verejooksu? Teades, et verega levivad ohtlikud nakkushaigused (HIV, B- ja C-hepatiit jne) kuidas ennast kaitsed? Missugune on tegutsemisjärjekord verejooksuga inimese aitamisel? Mida teha, kui haavas on esemed (nuga, puupilbas jne)? 9. Mis on šokk? Šokk on eluohtlik vereringehäire, mis avaldub kiires vererõhu languses. Šhokk on ohtlik seisund, millega kaasnevad vereringehäired mõjutavad elutähtsate organite tööd. Seisund on tingitud ringleva verehulga absoluutsest või suhtelisest vähenemisest. Verehulga märgatav vähenemine (verejooks või vere ebaühtlane jaotus) ja organismi kuivamine (higistamine, põletushaavad, kõhulahtisus jne) viib šokiseisundi tekkimisele . 10
annaabi.ee 
