aastal. Rootsiaegsel (1688) kaardil on tollase veski asukoht juba täpselt üles tähendatud. Selle kaardi ja tänapäevase situatsiooni põhjal on kindlaks tehtud, et juga on selle ajavahemiku jooksul taganenud kiirusega u 17 cm aastas. Taganemine ei ole muidugi pinev, vaid hootiline ja seotud suuremate, mitmemeetrise läbimõõduga paepangaste allavarisemisega. 1917. aastal ehitati Jägala joa energia ärakasutamiseks sellest umbes 1 km allavoolu väike elektrijaam ja puupapivabrik. 1922. aastal ehitati joast umbes 2 km allavoolu Linnamäele 1500 KW võimsusega, Eesti mõistes suurejooneline hüdroelektrijaam. Keila jõgi. Üldandmed. Soome lahe vesikonna pikim jõgi, mis voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil. Algab ta Kuimetsa külast 5 km lõunakagu pool ja suubub Soome lahte. Jõe pikkus on 116 km ja valgala 682 ruutkilomeetrit. Tähtsamad lisajõed on Atla jõgi ja Maidla jõgi.
Rannarahva muuseum jt). Samuti korraldatakse rannakülades erinevaid kultuuri- ja vabaõhuüritusi. Populaarseks suvelavastuste paigaks on Viinistu keskus, Käsmu kaptenitekülas toimuvad aga arvukad kontserdid ning pärimusmuusika festival Viru Folk. Rannikumadalikul asub väga palju ning erinevaid pärandkultuuri objekte, mis aitavad ilmestada erinevate ajalooetappide mõjutusi ala kujunemisel ning arengul. Leidub nii tööstuslikke objekte (nt Jägala puupapivabrik, Mustoja tellisevabrik), ühiskondlikke hooneid (Kiiu vallamaja, Saka rahvamaja) kui muinasaegseid linnamägesid (Eru linnamägi). Pärandkultuuri kontekstis on oluline välja tuua ka rannikumadalikule jäävad mõisad (sh Saka, Sagadi, Vihula, Kalvi jt), mis on sageli kasutust leidnud populaarsete puhke- või 9 konverentsikeskustena ning mängivad piirkonna turismi elavdamisel olulist rolli. Viimaste
annaabi.ee 
