/20.sajandi vahetusel hakati moodsates interjöörides kasutama ka „pestavat tapeeti“, kas linkrusti, mille ornamentaalne reljeefsus moodustus mitmest erinevast materjalist või puuvillamassist valmistatud reljeefse ornamendiga seinakattematerjali anaglyptat. Kujundamisel jaotati seinad tihti osadeks - reljeefse mustriga puitpaneel seina alaosas, tapeet üleval. Ka värvidega kujundatud sein oli jaotatud mitmeks osaks (dado e. alaosa, keskosa ja friis). Nii mõnigi kord kaeti sein tervikuna puupaneelidega ning sellise kujunduse juurde kuuulus ka sissehitatud mööbel (sellist laadi nimetati Yachting Style.) Kuna juugendile omased esteetilised põhimõtted välistasid ühetaolisuse ja iga interjöör pidi olema kordumatu, tuli iga uue ruumi kujundamisel kogu kujundus, kaasa arvatud mööbel ja selle lisandid, sh valgustid ning ukse- ja aknakäepidemed, trepikäsipuud (söögitoa puhul ka nõud) jne kavandada iga kord uuesti.
Ilmalike ehitiste sisekujundus ei olnud nii pidulik ja värvirohke nagu sakraalehitistel. Ühiskondlikel ehitistel (raekojad, tsunfti- ja gildihooned) kujundati pearuum võlvitud sammassaalina; elamud olid diele-dornse tüüpi tänavapoolse suure pearuumi (diele) ja hüpokaustiliselt köetava tagaruumiga (dornse). Diele ühes nurgas paiknes suur mantelkorsten, ruumi keskel lage toetav emapuu. Laetalad olid kaunistatud ornamentaalsete maalingutega. Seinad olid krohvitud, kaetud puupaneelidega või tekstiiliga. Hilisgootikas ilmusid gobeläänvaibad. Palju kasutati arhitektuurset ornamentikat. Põrand oli puidust või kivist. Suhteliselt palju kasutati tekstiili. Hilisgootikas ilmusid seina- ja põrandavaibad. Neljakandilised kiviraamidega aknaavad kaeti esialgu loomapõitega, hiljem tinaraamidesse asetatud klaasidega, aknapõsed olid hoolikalt töödeldud. Ukseava oli kujundatud teravkaarse astmelise portaalina. Värvid
annaabi.ee 
