Mäng on läbi, kui ühe vöistkonna liikmed on köik löbusasti ühe ruumipikkuse läbi astunud. Kui möni mängija 8 kaotab tasakaalu ja puudutab pörandat käe vöi jalaga, tuleb tal mölemad karbid üles korjata, stari tagasi minna ja astumismängu uuesti alata. (kingakarpide asemel vöib kasutada ka papist löigatud ruutusid vöi plaströngaid jne) Köiejõnks OSALEJATE ARV: 10- 20 mängijat VAHENDID: Ühesuurused tugevad kastid või puupakud. Käesõbralik köis sõltuvalt mängijate arvust (kahe inimese vahel u 3m. pikkune köielõik) SISU: *Mängu eesmärgiks on kukutada vastane postilt köie abil (tõmmates, pingutades, vabastades, jõnksutades jne) *Pakud asetada üksteisest 2,5 kaugusele, moodustades köiest kinnine ring ja iga mängija võtab sellest kinni oma paku otsas seistes. *Mida lühem on köis, seda intensiivsem ja kiirem on mäng. *Pakkude asemel võib joonistada ka ringid, mille sees peab mängija püsima.
• Interneti leheküljed, pildi – ja videomaterjalid – õpetaja jaoks on lihtne võtta ja kasutada. • Üldse on suureks tugevuseks kogukondliku elu tutvustamine ning selle võimalik sobitamine lasteaia ellu, keskkonna hoidliku, austava suhtumise kujundamine, vanemaate kaasamine. 6. Mida peale kavandatud õppetegevuste või õppekäikude nõrkadeks külgedeks? • Võib tekkida majanduslik pool – puupakud, viljapuud Kui on mõistev juhtkond, kes näeb kasu, siis leiab vahendid. Kindlasti saab loota lapsevanemate abile. • Prügikorjamisel, peab õpetaja suutma jälgida, mis prügi lapsed leiavad , sest rannas võib olla laste jaoks ohtlikku prügi – süstlaid, katkisi pudeleid jms. Kuidas võetakse liinibussiga sõites kaasa ka lõunasöök, see tundub natuke ebareaalne. Samas kui iga laps võtab võileiva ja oma joogi, siis võimalik, aga seda ei saa
annaabi.ee 
