Kunda kultuur Aeg: Umbes 9500 ekr. Koht: Kuskil tänapäeva Pärnu lähedal. Ma ärkasin kui välja oli veel hämar. Mu kõhtu näpistas nälg ning ma otsustasin eile korjatud seente ja marjadega keha kinnitada. Pärast mahlakat söömaaega kergendasin ma end hüti kõrval ning otsustasin metsa minna, et elajaid püüda. Ma tõmbasin hirvenaha ümber piha, haarasin hüti kõrvalt terava otsaga puuoda ja suundusin metsa, taevakohal oli juba näha valguseandjat. Kõndides märkasin, et mingi tume kogu jälitab mind mööda maad, kiirendasin ennast tagant kuid seda tegi ka kogu ise. Mõistsin, et see võib olla kuri vaim, mis mind jälitab, seega oli targem seda mitte ärritada. Metsavahel loobus must kogu mind jälitamast. Hakkasin terasemalt ümbrust silmitsema ja hääli kuulatama, järsku nägin- pikakõrvaline elukas lidus minust mööda
Selle tagajärjel muutuski Ethan. Poiss pidi jahtimas käima igal pühapäeval, sest neil oli täpne graafik, kes ja millal käib jahtimas , kuna hundid võisid jahi ajal tülli minna ning nad vajasidki toitu vähe (ainult kord nädalas). Ethanile räägiti, et hunti saab tappa ainult kahte moodi: kas neid põletada või uputada. Nad ei sure verekaotuse tõttu, kuna kõik nende vigastused paranevad mõne minutiga, nad ei sure ka, siis kui nende südamesse torgata puuoda, nad ei sure ka hõbekuulidest nagu vampiirid ja libahundid legendides ja muinas juttudes.Neid võtavad ainult kaks looduse elementi tuli ja vesi. Neil tuli kindlasti kaasa võtta palju tikke ründamise ajal, sest muidu ei võidaks nad kunagi. Aga kuidas nad võtavad tikke kaasa, kui neil pole neid kuskile panna. "Aga Michell, kuidas me neid tapame, kui meil pole tikke kuskile panna?" "Me ei tapagi neid kohe, ennem me lukustame neid keldrisse, ja alles siis paneme
annaabi.ee 
