Plebeide nõudmised rahuldusid, peale mõningaid järeleandmisi 12 tahvli seadustes, kui plebeide koosolekul lubati vastu võtta üldkohustuslikke seadusi. Sellega kadus ka seisustevahe (tegelikult mitte, lihtsalt patriitside kõrval said nüüd valitsemises ka rikkamad plebeid kaasa rääkida) ning moodustus populus Romanus rooma rahvas. Rooma vallutustega said nad Kartaago tõsiseks vastaseks. Nende vahel oli 3 sõda, mida kartaagolaste puunlaste nimetamise tõttu tuntakse Puunia sõdadena. I Puunia sõda: peamiselt merel ja Sitsiilias. Peale laevastiku hankimist said võidu ning osa Kartaago valdusi roomlased. II Puunia sõda: peale Hannibali juhtud vägedega Cannae lahingu võitu suutsid Rooma väed siiski puunlased taganema sundida. Roomlaste võimu alla langesid ka Sürakruusa Sitsiilias. III Puunia sõda: umbusu tõttu vanas vaenlases ning kartuses, et kartaagolased taas ründavad
nõrgestatud piirajaid Sürakuusa all korraga nii maal kui merel ja saavutas mõlemal rindel hiilgava võidu (397. a.). Himilkon oli sunnitud rahu paluma, päästmaks väe koosseisus olevaid kartaagolasi, palgasõdurid jättis ta aga võitja meelevalda ja need kas hukati, orjastati või võeti Sürakuusa türanni teenistusse. Kodumaal sooritas Himilkon enesetapu. Samas oli rahuleping Kartaagole siiski üsna soodus, sest säilitas suure osa puunlaste poolt hõivatud aladest Sitsiilias. Hiljem pidas Dionysios veel ühe eduka sõja kartaagolastega, tõrjudes nad oma traditsioonilistele aladele saare lääneosas. Sõdade tagajärjel oli enamus Sitsiiliast Dionysiose võimu all muu hulgas allus talle ka suur osa sikelitest ja ateenlased kutsusid teda õigustatult Sitsiilia valitsejaks. Lõuna- Itaalia kreeka linnade vastuolusid ära kasutades sekkus ta ka sealsetesse asjadesse, sõlmis
annaabi.ee 
