ekspeditsiooni järel nimetati üks sarikaliste perekond tema järgi Glehnia'ks. 3 Nikolai von Glehn ehk rahvasuus tuntud kui Nõmme Hull 16.juuli 1842 Jälgimäe mõis 7. september 1923 Brasiilia Nikolai von Glehn oli Jälgimäe mõisa omanik, Nõmme rajaja. Nooruses õppis Nikolai von Glehn Tartus ja Saksamaal majandust, arstiteadust, filosoofiat ja arhitektuuri. Tema fantaasiaküllaste harrastuste ringi kuulus aiandus, skulptuur, puunikerdamine ja poeesia. Nikolai von Glehn abiellus Karoline Henriette Marielliga, neil sündis kaks poega Manfred(20.05.1867) ja Nikolai(21.05.1872), kuid noorem poeg suri kõigest kahe päeva vanuselt. Keskmise lapsena sündis tütar Elsbeth(30.06.1869). 1896. aastal suri Glehni abikaasa ning Glehn tuli mõttele ta Keila kirikuaia asemel hoopis lähemale enese kõrvale jätta ning lasi ta hoopis lossimäe alla sängitada, et lahkunudelukaaslane siis alati lossiaknast näha oleks
osatähtsus elus. Väga omapäraste ideedena tunduvad nad kõik, kuid mina isiklikult sellises riigis elada ei tahaks. Aja jaotumine plaanikohaselt ei õnnestu kuidagi inimestel, kellele rutiin loomupärast ei meeldi mina kuulun selliste hulka. Iga päev sama töö tegemine viib hulluse ääreni ja võib julgelt eeldada, et suurt töövalikut Utoopias polnud: lina või villa töötlus, müüri ehitus ja selle tugevdamine, sepatööd ja puunikerdamine see on kõik. Riided ja ehted lisavad kandjale omapära ja sära, mida loodus ei pruugi sündimisel kinkida. Nende kandmise keeld ahistab eneseväljendust ja rikub inimõigusi, millest ,,Utoopias" suuremat juttu pole. On mainitud halastust, mida väiksemate rikkumiste eest helgelt antakse, kuid seadusandjate vastu häält tõstmist pole ega saagi olla More'i ideaalses riigis see jätab mulje Utoopiast kui hakitud ja piiratud tegutsemistoimega riigist
annaabi.ee 
