Kindlasti on veel paremaid ja tuntumaid puidust tarbeesemete valmistajaid, kuid need kõige tuntumate ja hinnatumate puumeistrite nimed kaovad sügavasse ajalukku ning kelle nimesid vaevalt keegi üles on tähendanud. Siiski võime uskuda, et need olid meie kõigi vaarisad. 2.2.1 Puidust tarbeesemete valmistamine Arvestades puidu kasutamise kauaseid traditsioone ja puidu inimsõbralikkust, usun, et ka Eestis kasvab vajadus vastavate oskustega meistri järele. Kuid sügavalt loodan, et need puumeistrid omavad ka samu teadmisi ja oskusi, mida omasid meie esiisad, et õigem on teha oma käega. Niipalju, kui võimalik. Nii ka vanasti valmistas iga meister endale vajamineva käsitööriista ise. Alles hiljem hakati ka tööriistadega kauplema. Iga eseme valmistamise jaoks oli selleks ettenähtud erinevad spetsiaalsed tööriistad. Kui puidust esemele oli vaja kaunistuseks ilusat nikerdust, siis seda tehti ainult nikerdusnoaga
Külgedel võib olla ka sambaid. Autoriks peetakse skulptorit. Läänemaal Ridala kirikus paremini säilinud barokkaltar, 5-6 m kõrge, 17.saj. lõpust, autori üle vaieldakse. C. Akermann- tuntuim barokkaltarite autor Eestis, tema töid Harjumaa, Tallinna kirikutes, suurtöö on Tallinna Toomkiriku altar, kantsel, 17.saj. lõpust. Vappepitaafid- puust nikerdatud vapid tuntumatele baltisaksa perekondadele, Tallinna Toomkirikus umbes 100. Tallinna raesaalis suur friis, kaunistanud nii rootsi puumeistrid kui ka kohalikud Tallinna meistrid. Kujutab jumalusi, aga ka taim ja loomornamente. Pärit 17.saj. lõpust. Kingitud Rootsi Kuninga poolt. Maalikunstnikud 17.saj lõpust - J. Aken- Lübeckist pärit, Lünetiväljade maalid Tallinna raesaalis- 8 piibliainelist maali kohtumõistmise teemal. Nt. Saalomon kohut mõistmas, Kristus Pilaatuse ees. - E.W. Londicer- sotlane, kaunistanud maalidega Mustpeade vennaskonna hoonet- laemaal selle keskses saalis
annaabi.ee 
