Jõesaar, E. Roos, jt. A. Starkopf esines esmakordselt Eestis 1914. aastal, võttes alates 1919. aastast pidevalt osa kunstinäitustest nii Tartus kui mujal Eestis, samuti eesti kunsti väljapanekutest mitmel pool Lääne-Euroopa kunstikeskustes. Starkopfi looming on algusest peale mitmekesine: ümarplastikas ja reljeefis figuurid, portreed, loomaskulptuurid, hauasambad, pisiplastika. Materjalide valik on samuti aukartust äratav: puu, pronks, graniit, marmor, liivakivi, betoon, puumass, keraamika, tina, galvanoplastika. Näitusega kaasnevad skulptuuri töötoad kuraatori A. Seppeti juhtimisel. Anton Starkopfi näitus Tartu Kunstimuuseumis jääb avatuks 7. juunini.
veoautosid ja kaugematel aladel isegi helikoptereid. Kõik need masinad vajavad kütust ning enamasti ka sõitmiseks teed. Kui metsaraie on tehtud metsa säästmata, siis on kahju looduse mitmekesisusele aastakümnete pikkune. Mõnikord on kahju korvamatu. Enne kui puudest saab hakata paberit tegema, peavad need pikka aega kuivama. Seejärel eemaldatakse puudelt masinate abil koor ja lõhutakse see väikesteks tükkideks. Puitu küpsetatakse kuumuse ja rõhu abil. Alles siis muutub puumass sobivaks vajalikule keemilisele mikstuurile, kuhu kuulub hape ja lubjakivi. Mitmetunnise kuumutamise järel saadakse massist tselluloosikiud. Paberi värvimiseks kulutatakse vett. 1 osa paberi kohta kulub kuni 400 osa vett. Seejärel kurnatakse välja alles jäänud mass ja vormitakse sellest paber. Ärge unustage, et kott ei ole veel valmis. Siiani oleme kulutanud päris palju energiat kasutatud on nii keemilist, elektri- kui ka fossiilkütustel põhinevat energiat. Sageli
annaabi.ee 
