Tal on suur saba mis ulatub ta peani ja pikad,taeva poole püsti suured kõrvad.Oraval on teravad küüned millega ta saab hästi puude otsas ronida. Orava karvastiku värvus varieerub ka Eesti ulatuses: Saaremaal on see valdavalt hallikam, mandril punakam. Elab 7 aastaseks. Orava ladina keelne nimetus on Sciurus vulgaris L.Rahvas kutsub Oravat “Käbikuningaks” TOITUMINE Oravad söövad männi- ja kuuseseemneid, tammetõrusid, marju, seeni, puukoort ning puumahla.. Suurem osa oravate aktiivsusajast möödubki toitudes, halb ilm võib oravate tegevust tugevasti pärssida, sest nad suudavad ilma toiduta vastu pidada kõigest paar päeva. Sügisel hakkab orav talveks toiduvarusid koguma. Ta matab need salajastesse peidikutesse 20-30 cm sügavusele mulla alla, varud leiab ta tänu suurepärasele haistmisele.Oravad söövad meelsasti ka linnupoegi ja mune, tigusid, putukaid. Talveks kogub toiduvarusid. PALJUNEMINE
Toitub öösiti. Kasutab oma teravat haistmismeelt putukate, puuviljade ja puust nõrguvate mahlade leidmiseks. Koos sabaga kuni 95 cm pikkune (Burnie 2003: 242). Kääbusmarmosett Kääbusmarmosett on marmosettidest ja lakkahvidest väikseim liik: koos sabaga kuni 35 cm pikkune ning ühtlasi ka kõige pisem primaat Ameerikas. Kollakad jäsemed ja hallikaspruun karvkate aitab tal okste vahel märkamatuks jääda. Toituvad päeval, süües putukaid, õienektarit, puuvilju ja puumahla (Burnie 2003: 244). 5 Rohepärdik Rohepärdik on elavloomuline väle ahviline. Enamikul neist on sale keha, pikk saba, must, valgete karvadega ääristatud nägu ja rohekashall keha. Nad on levinud Lõuna- ja Ida- Aafrikas ning sigivad aastaringselt, kusjuures emased imetavad järglasi kuni kuus kuud (Burnie 2003: 246). Tutt- Gibon Gibonid on väga head ronijad kõrgetel puuokstel
sündida alles suvel. Poegi on pesakonnas keskmiselt kolm, kuid on täheldatud ka 1-8 pojalisi pesakondi. Pojad iseseisvuvad 10 - 16 nädala jooksul. Oravad võivad aasta jooksul üles kasvatada kuni kaks pesakonda. Orava pesa meenutab mõnes mõttes linnupesa, sest see ehitatakse kõrgele puu otsa okstest ja samblast. Vahel kasutavad oravad pesitsemiseks ka õõnsusi. Toidulaud: Oravad söövad männi- ja kuuseseemneid, tammetõrusid, marju, seeni, puukoort ning puumahla. Oravad koguvad ka toiduvarusid, peites neid maa-alla või siis puuõõnsustesse või koorelõhedesse. Suurem osa oravate aktiivsusajast möödubki toitudes, halb ilm võib oravate tegevust tugevasti pärssida, sest nad suudavad ilma toiduta vastu pidada kõigest paar päeva. Vaenlased: Oravate vanelasteks on metsnugised ja suuremad röövlinnud. Eelnevatel aegadel oli Eestis oluliseks ohustajaks ka inimene, kuid kaasajal meil oravatele enam jahti ei peeta. Tema talvekasukas oli kõrges hinnas
annaabi.ee 
