et kui nüüd segada kokku kuiv ilm, peene kruusaga tee ja auto, siis on meil koos ideaalsed komponendid tolmu tekkeks. Tolm tõuseb maast lendu väga lihtsal põhjusel: Tolmu osakesed on piisavalt väikesed, et tugevad õhuvoolud neid kaasa suudaks haarata ning samas piisavalt suured, et inimene neid näeks. Sama efekt tekib ka sügisel puulehtedega. Kui lehed on kuivad ja nendest piisavalt lähedalt mööda sõita, siis on näha, kuidas nad hakkavad õhus keerutama. Puulehtedel on seda keerutamist lihtsam märgata kuna lehed on üksteisest lihtsamini eristatavad liikudes. Milline oleks kõige aerodünaamilisem keha? · See keha peab olema esiteks selline, et sellelt mööduks õhk sujuvalt ja ei tekiks kuhugi kuhjumisi. · Selle keha tagumine ots peaks olema sujuva langusega, et liiga kiiresti liikuvad õhuvoolud saaksid enda kiirust alandada ja peale keha ületamist oleks nende kiirus võrdne ülejäänud õhuvooluga, et ei tekiks
Üks olulisemaid tegureid kompostimisel on lähtematerjali C:N suhe. C:N suhte vahemik 25- 30:1 on optimaalne. Kui lämmastiku kogus materjalis on väga väike, siis tekib lämmastiku defitsiit ja lagundamisprotsess aeglustub. Kui lämmastikku on rohkem, siis osa sellest lendub lagundamisprotsessi käigus ammoniaagina. Erinevatel materjalidel on erinev C:N suhe, seetõttu tuleb kompostimisel materjale segada. Näiteks niidetud muru C:N suhe on 20:1, puulehtedel 40-60:1, saepurul 500:1. Kompost, kompostimine on rahva, riigi kultuuri arengu üks põhinäitajaid. Kompost, kompostimine on mikrobioloogiline, inimese osalusel ka tehnoloogiline protsess, mille tulemina põllumajanduse, toidutööstuse, olme-, erinevad orgaanilised kõrvalsaadused töödeldakse orgaaniliseks täisväärtuses toodanguks. Kompostimisel: lähteainetes olevad taimedele raskesti omastatavad toimetoitained, muudetakse omastatavateks;
40-70 0C aktiivse lagundamise perioodil. ks olulisemaid tegureid kompostimisel on lhtematerjali C:N suhe. C:N suhte vahemik 25-30:1 on optimaalne. Kui lmmastiku kogus materjalis on vga vike, siis tekib lmmastiku defitsiit ja lagundamisprotsess aeglustub. Kui lmmastikku on rohkem, siis osa sellest lendub lagundamisprotsessi kigus ammoniaagina. Erinevatel materjalidel on erinev C:N suhe, seetttu tuleb kompostimisel materjale segada. Niteks niidetud muru C:N suhe on 20:1, puulehtedel 40-60:1, saepurul 500:1. Komposti kvaliteedi hindamine. Komposti kvaliteeti hinnatakse tema fsikaliste, keemiliste jamikrobioloogiliste nitajate alusel. Erinevate riikide standardid on erinevad. Euroopa henusel on olemas oma standard kompostile (Europe Eco-Label Standards Applicable to Compost). Mikrobioloogilistest parameetritest sisaldab see standard Salmonella (25 g materjalis 0) ja E. coli (< 1000 MPN/g) detekteerimist. Komposti kasutamine. Komposteerimisprotsessi tulemus on krge huumuse
annaabi.ee 
